Juhtkiri: O tempora, o mores (1)

Eestis on kirik riigist lahus. Siiski on riiklikeks pühadeks kuulutatud kaks olulisemat kristlikku tähtpäeva – jõulupühad Kristuse sünni tähistamiseks ja suur reede Kristuse ristisurma mälestamiseks.

I Nikaia kirikukogu 325. aastal otsustas, et Jeesuse ülestõusmist tuleb tähistada esimesel pühapäeval pärast esimest täiskuuööd, mis järgneb kevadisele pööripäevale. Kristuse surmaga seonduva meenutamine on ligi kaks aastatuhandet olnud vaikne leinaaeg, mil pidusid ei peetud ja külas ei käidud. Suur reede ja vaikne laupäev on olnud seotud range paastu ja vaikusega. Tööd nendel päevadel ei tehtud ja vaiksel laupäeval ei pidavat rohigi kasvama.

Oh aegu, oh kombeid! mõtlesime, kui lugesime kuulutust: “Suur pidu suurel reedel! Laval lehvitavad sabatutte seksikad ja siivutud Diva jänkud.” Siin, seal ja kolmandas kohas on reedeks ja laupäevaks korraldatud “metsik tantsupidu” või “pidu, kus mune veel ei koksita”.

Kevade algusega seotud vanad pühadekombed ja Kristuse ülestõusmisele järgnenud rõõmu tähistav kombestik on aegade jooksul küll segunenud, kuid pleiboilik seksikas jänku ei sobitu Jumala poja ristisurma meenutava püha vaiksesse õhtusse kuidagi.

Print Friendly, PDF & Email