Eesti rahva kestmise nimel (2)

Eesti rahva kestmise nimel

 

Äsja lõppes rahvaloendus ja mõne kuu pärast saame teada, kui palju meid tegelikult on. 2000. aasta loenduse andmed näitasid selleks arvuks 1,37 miljonit. Tänavune rahvaloendus kinnitab ilmselt jätkuvat rahvaarvu kahanemistrendi.

Väikese rahvana ei saa me lootma jääda immigratsiooni peale. Me ei saa kasutamata jätta ühtki arukat abinõu meie rahva arvuliseks kasvatamiseks.
Kui positiivse iibega 2010. aastal sündis Eestis 15 825 last, siis mullu vaid 14 376. Eesti rahva säilimiseks on aga vajalik, et meil sünniks aastas praegusest vähemalt mõni tuhat last rohkem. Oleme Euroopas, kus sündimus on selgelt liiga madal, keskmiste hulgas. Peame aga jõudma sündimusenäitajate poolest Euroopas esimeste hulka, sest vaid nii suudame tagada Eesti rahva säilimise.
See eeldab aga ühiskonna suhtumise ja prioriteetide muutumist. Peame senisest enam väärtustama perekonda ja lapsi. Meie poliitika peab selgelt olema pere- ja lastekesksem. Ja siin ongi teed rajav roll täita riigil.

Lapsevanemale lisahääl

Koalitsioonilepingus oleme kokku leppinud, et algatame ühiskonnas debati, kas ja kuidas anda noortele ühiskonnas rohkem õigusi. Justiitsminister on algatanud arutelu valimisea langetamise kohta 16. eluaastani. Koalitsiooniläbirääkimistel lähtus IRL aga avaramast lähtekohast.
Kui tahame muuta oma poliitika pere- ja lastekesksemaks, siis pelgalt valimisea langetamisest ei piisa. Arvan, et tasakaalustamaks üha enam vananeva elanikkonna poole kallutatud poliitilisi valikuid ning väärtustamaks lapsi ja noori, tuleb valimistel anda lapsevanemale lisahääl. Just vanemad näevad kõige selgemalt, mida on järelkasvu üles-kasvatamiseks tarvis. Laste eest lisahääle andmise idee on Eestis varem välja pakkunud liikumine Noor Eesti. Saksamaal on sarnastel kaalutlustel algatatud põhiseaduse muutmine. Viimati tegid Liidupäeva 46 saadikut sellise ettepaneku 2009. aastal.

Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et perekond on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Konservatiivse maailmavaate järgi on tugev ja toimiv perekond üks kindlam rahva säilimise alus. Andes laste eest valimistel lisahääle, väärtustame lastega perekondi.
Kui sündimuses trend lähiajal ei muutu, suureneb eakate osatähtsus Eestis 2050. aastaks 26 protsendini. 1990. aastal oli see suhtarv poole väiksem.
Poliitikas tähendab see, et lapsevanemate kui valijaskonna mõjujõud kahaneb. Rahva kestmise seisukohalt oleks siiski oluline, et esindusdemokraatias see jõud vähemalt säiliks või ideaalis suureneks. See aitaks ära hoida trendi, kus valijatele meeldimise nimel kaldub pendel päevapoliitilisse populismi ning põhiteemad jäävad unarusse.

Tulevased töökäed on need, kes tagavad riigi suutlikkuse täita eakate ees võetud sotsiaalseid kohustusi. Kõige lihtsamalt: vähem töötegijaid tähendab kehvemat arstiabi ja õblukesemat pensioni.
Teine oluline põhjus lisahääle andmiseks on, et põhiseaduse vaimu järgides tuleb tagada kõigile kodanikele ühetaoline hääle kaal vanusele vaatamata.
Meie põhiseaduse paragrahvi 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed. Paragrahv 57 seab aga kitsenduse, et hääleõiguslik on 18 aastat vanaks saanud kodanik. Selline piirang ei tähenda aga olemuslikult tingimata, et kui inimene ise hääletada ei saa, ei luba põhiseaduse vaim seda teha ka tema vanemal. Vastupidi, kuna kõik on seaduse ees võrdsed.
Selle loogika järgi on kõigil kodanikel valimisõigus, kuid alaealiste puhul realiseerib seda õigust lapse huvides tema vanem. Aluse annab selleks põhiseaduse paragrahv 27, mille järgi vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.

Nagu Andrus Kivirähk selle idee kohta osundas 2009. aastal: “Arusaadavalt hääletavad laste eest nende emad-isad. Ja see on ju absoluutselt loomulik. Vanemad võtavad pidevalt oma laste eest otsuseid vastu, see ongi nende vanemlik kohus.”
Õigusteaduslikult on kritiseeritud, et nimetatud ettepanek läheb vastuollu valimiste ühetaolisuse põhimõttega. See vastuolu on näiline, sest lapsevanem on oma lapse täisealine esindaja.
EMOR-i 2010. aastal tehtud uuringu kohaselt toetas lapsevanematele lisahääle andmist üle poole vähemalt kahe lapsega peredest, kuid ka ligi kolmandik lastetutest.

Oluline eeldus – vanemapension

Sotsioloog Andrus Saar on rõhutanud, et oluline eeldus sellele algatusele on nn vanemapension. Lähinädalail jõuabki riigikogu menetlusse eelnõu, mille järgi mitu last üles kasvatanud pensionärid saaksid suuremat pensioni.
Tulevikku vaadates näeme, et põhiseaduses lastele hääle andmine ja selle kasutamise delegeerimine vanemale toob juurde ca 250 000 valijahäält. See on veerand kuni kolmandik praegusest valijaskonnast. Erakondade toetusnumbreid see oluliselt ei muudaks (lapsevanemate erakondlikud eelistused ju ei muutuks), aga tooks kaasa rohkem arutelusid ja lubadusi lastega peredele ning vähem võimalikke eelarvekärpeid laste arvelt.
Tulemus on selge: lastega perede problemaatika muutub valimistel ja poliitikute igapäevaste otsuste langetamisel märgatavalt olulisemaks.
Vanema kohus on aga valimiskasti juures last esindades langetada valikuid just lapse tulevikku silmas pidades. Laste tulevikust kasvab aga välja kogu Eesti riigi ja rahva tulevik.

Urmas Reinsalu
IRL-i esimees


Kalle Laanet: valija olgu ühe häälega täiskasvanu

Olen seisukohal, et Eesti riigis peaks valimisõigus olema Eesti vabariigi täisealisel täie mõistusega kodanikul. Igasugused muud spekulatsioonid – lastele valimisõiguse andmine ja vanematele laste arvust tulenevate häälte andmine – tekitavad segadust ning suuremaid võimalusi manipuleerida ja häältega mängida.

Minu meelest on jutt lastele valimisõiguse ja vanematele lisahäälte andmisest pigem populismi valdkonda kuuluv avaldus kui realistlik idee. Ka ei tule mul praegu ette ühtki riiki, kus seda oleks tehtud.
On ju väga erinevaid lapsevanemaid ja paljudel puhkudel kipuvad just need paljulapselised vanemad olema kõige rohkem mõjutatavad.

Selle asemel, et vanem langetaks otsuseid lapse tuleviku huvides, võib tekkida hoopis vastupidine efekt. Paraku leidub ju neid inimesi, kes oleksid laste arvust tulenevad hääled valmis piltlikult öeldes kahe-kolme euro eest ära andma.
Minu arvates peab nii fundamentaalne õigus nagu valimisõigus olema lihtne, konkreetne ja selge süsteem.

Kalle Laanet
riigikogu liige, parteitu

Print Friendly, PDF & Email