Röövpüüdjad saavad kriminaalkaristuse (11)

Röövpüüdjad saavad kriminaalkaristuse

SEADUSEKUULEKAS: Ülo Tammeväli leiab, et kutselisel kaluril on seaduserikkumisest rohkem kaotada kui võita. Foto: Raul Vinni

Keskkonnaministeeriumi eelmisest sügisest kehtestatud hinnaskaala võib ebaseaduslikult püügilt tabatud kalamehest üsnagi lihtsalt kriminaalkurjategija teha, kirjutab ajaleht Postimees.

Ajaleht märgib, et möödunud aasta 7. oktoobrist kehtima hakanud kalakahjude arvutamise süsteem on ebaseaduslikul kalastamisel muutnud väärtegude ja kriminaalkuriteo vahelt jooksva piiri imeõhukeseks.
Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna juhataja Indrek Ulla ütles Postimehele, et loata püügilt tabatud harrastuskalur on seaduse kohaselt tõsine rikkuja ja tema tekitatud keskkonnakahju korrutatakse seetõttu viiega. Eriti tõsine rikkumine on kalapüük elektri, mürkainete või lõhkelaengutega.
Kriminaalasjaks piisab olulisest keskkonnakahjust ehk kümnest miinimumpalga määrast, mis praegu teeb kokku üle 2900 euro. Kahjusumma arvutamisel korrutatakse isendite arv või nende kaal vastavale kalaliigile kehtestatud hinnakirjaga. Juhuks, kui püügikeelu rikkumine avastatakse dokumentatsiooni kontrollides tagantjärele, koostas keskkonnaministeerium hinnakirja ka kilogrammi-põhiselt.
Elulise näite toob Postimees Pärnumaalt, kus 71-aastane mees jäi keskkonnainspektoritele vahele jõest ilma loata silmu püüdes. Röövpüüdjast pensionäri torbikutest leitud 171 silmu puhul oli kahju kokku 1197 eurot. Kriminaalasjaks selleks iseenesest veel ei piisa, sest selleks pidanuks summa ületama kümne miinimumpalga ehk 2780 euro piiri.

Kuna iga röövpüük loetakse automaatselt tõsiseks keskkonnarikkumiseks, korrutatakse tuvastatud keskkonnakahju viiega, mis Pärnumaa mehe puhul kergitas silmude püügiga tekitatud keskkonnakahju automaatselt 5985 eurole. Antud juhul leidis prokurör, et kuna mehelt kätte saadud 171 silmu lasti elusalt tagasi jõkke, siis otsest keskkonnakahju ei sündinud ja pensionieas röövpüüdja ei pea riigile 5985 eurot kahjutasu maksma. Kriminaalvastutusest ta siiski ei pääse. Postimees hoiatab, et uute keskkonnakahju määrade valguses on niisuguseid juhtumeid lähiaastatel tulemas ilmselt palju.
Nasva kutseline kalur Ülo Tammeväli märkis, et hiljuti kehtima hakanud karistused oleksid ette nähtud justkui pangaröövlitele. “Ühe kalapüügiga valel ajal vales kohas võib kogu majapidamisest ilma jääda,” ütles Tammeväli. “Kellelgi on ilmselt raha vaja,” oletas ta.
Tammeväli sõnul peaksid karistused jääma reaalsuse piiridesse, nagu see oli siiani, kuid ilmselt tabati rikkujaid vähe ja midagi tuli trahviraha suurendamiseks välja mõelda. “Ega röövpüüdjad pole ka papist poisid, et nad nii kergesti vahele jäävad. Pigem jääb vahele kutseline kalur ja seda olukorras, kus valel ajal satub püügivahendisse vale kala, ja ongi pahandus käes,” rääkis ta.

Elupõlise kaluri hinnangul tegutsevad Saaremaa keskkonnainspektorid küllaltki normaalselt ja neil on täpselt teada, kui ausalt keegi kala püüab. Tammeväli sõnul käib kalameeste jälgimine mobiiltelefonide positsioneerimisega ja seda juba kümmekond aastat. “Sõidetakse kohale täpselt kuhu vaja ja õigel kellaajal,” viitas Ülo Tammeväli, kes oma sõnul on seadusekuulekas kalur, sest kutselisel kaluril on pätitegemisest rohkem kaotada kui võita. Lõhet, kelle püüki trahvitakse kõige karmimalt, on Saaremaa vetes väga vähe. Lõhel on nii palju looduslikke vaenlasi, et lubatud mõõdus lõhet leiab merest väga harva.
Kahjutasude hinnakirja järgi on kahjutasud järgmised: lõhe (96 €), meriforell, jõeforell, angerjas (30 €), merisutt, merisiig, koha, jõevähk, tursk, kammeljas (10 €), haug, luts, jõesilm (7 €), säinas, linask, latikas, turb (4 €), ahven (3,20 €), vimb, tuulehaug, lest (2 €) ja särg, nurg, teib (1,30 €).

Print Friendly, PDF & Email