Kohalikud prominendid riigi sünnipäeval kirikus ei käinud (37)

Kohalikud prominendid riigi sünnipäeval kirikus ei käinud

KIRIKUSSE EI JÕUDNUD: Kuressaare linna juhid osalesid küll kõnekoosolekul, kuid traditsioonilisele jumalateenistusele väidetavalt möödarääkimiste tõttu ei jõudnud. Foto: Tõnu Veldre

Kui kirikuõpetajad on seda meelt, et meil siin saarel puudub tava riiklikel tähtpäevadel kirikus jumalateenistusel käia, siis kohalikud prominendid leiavad, et tänavu oli tegemist pelgalt “tööõnnetusega” ja institutsioonide omavahelise möödarääkimisega.

Kindlasti ei käi nimetatud kriitika kõikide omavalitsusjuhtide kohta, kuid nii mõnigi võiks siinkohal tuhka pähe raputada.
Nii EELK Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaan kui ka EAÕK ülempreester isa Andreas kinnitavad, et seekord oli kirik 24. veebruaril peamiselt koguduseliikmete päralt ja ühtki rahvajuhti teenistustel ei olnud.
“Enamjaolt saab neid näha siis, kui Eesti riigil mõni ümmargune tähtpäev on,” sõnas Anti Toplaan, kes loodab vähemalt kuue aasta pärast, mil täitub 100 aastat omariiklusest, isamaalisel tähtpäeval kohalikke VIP-e taas teenistusel kohata. “Eks siis ole teenistus ka uhkem, oleme siis näiteks SÜM-i või mõne muu koori laulma kutsunud,” rääkis kirikuõpetaja, lisades, et tänavu oli esimene aasta, kus linnavalitsuse väljastatud päevakavas puudusid kirjed jumalateenistuste kohta – siiani on need seal alati olnud.

Kuressaare Kultuurivara kultuurikorraldaja Eena Mark, kes esimest korda pidi säärast ettevõtmist korraldama, tunnistas, et see oli tema viga ja teadmatus. “Kindlasti saab järgmine kord jumalateenistused kirja pandud,” lubas ta.
Kuressaare linnapea Mati Mäetalu arvas, et tegu oli korraldajate (nii Kultuurivara kui ka kiriku esindajate) infomüraga ning asjad jäid omavahel kooskõlastamata. “Ei andnud kiriku esindajad linnavalitsusse teada teenistuse toimumisest ning samuti ei seostanud päeva korraldajad Kultuurivarast jumalateenistust kogu päeva programmiga,” sõnas meer, kes ise pidi tervislikel põhjustel ürituste seas valiku tegema.
Maavanem Kaido Kaasikul (kes muidu on igal aastal oma kodukohas Valjalas teenistustel osalenud) tuli aga oma sõnul ette ootamatu kohtumine. Mõlemad mehed väitsid, et iseenesest ei ole neil kiriku vastu midagi, pigem vastupidi.
Igal juhul nõustusid kõik, et olukord, kus riigi president, peaminister ja riigikogu esimees jätaksid vabariigi aastapäeva jumalateenistusele minemata, oleks ennekuulmatu, kindlasti taunitav ja kõneainet pakkuv.

Oikumeenilist jumalateenistust, kus oleksid esindatud erinevate koguduste esindajad, Anti Toplaan ei poolda. Küll aga leidis isa Andreas, et vähemalt Vabadussõja samba juures võiksid sõna saada nii õigeusu preester kui ka luteri kiriku õpetaja – nii nagu see oli enne okupatsiooniaega.
Siiski oli kriitikanoote ka Toplaane jutus, kui ta märkis, et isegi ausamba juurde tulevad enamasti need, kel on “midagi sambale kanda” või mingid muud ülesanded või kohustused (näiteks lipu hoidmine) täita.
Toplaane sõnul ei peaks kogudused iseenesest vabariigi aastapäeva tähistama, kuna tegemist ei ole kirikupühaga. Siiski peetakse seda oluliseks ja nagu märkis isa Andreas, palutakse kõikidel teenistustel – nii maal kui ka linnas – õnnistust meie riigile, valitsusele ja ka kohalikele võimuesindajatele.

Print Friendly, PDF & Email