Ametikooli lõpetanuist töötab õpitud erialal vaid kolmandik (9)

Ametikooli lõpetanuist töötab õpitud erialal vaid kolmandik

KOKAAMET NÄLGA EI JÄTA: Õppinud kokal on mõnevõrra kergem tööd leida kui mõne teise eriala esindajal. Fotol on tööhoos kokanduseriala kolmanda kursuse õppur Lilith Vilipus. Foto: Arni ots

Läinud aastal Kuressaare ametikooli lõpetanud 275 õppurist on töö leidnud 169, kuid vaid 92 neist töötab omandatud erialal.

Mullustest lõpetanutest 33% töötab õpitud erialal, mingi töökoha on leidnud üle poole lõpetanutest ehk 61 protsenti. Omandatud erialal töö leidnute hulk ei ole viimastel aastatel eriti muutunud. Ka aasta varem oli õpitud erialal tööle saanuid 92, aasta enne seda 95. Samas oli töö leidnute koguarv kahel varasemal aastal madalam kui mullu.
End töötuna arvele võtnud ametikooli lõpetanute arv on veidi kahanenud. Kui 2009. aastal lõpetanutest võttis end töötuna arvele 82 ja 2010. aastal 32, siis eelmisel aastal kutse kätte saanud noortest registreeris end töötuks vaid 15.

Sõltub majanduse seisust

“Kuna meie põhieesmärk on valmistada õppijaid ette kohe pärast lõpetamist tööle asumiseks, siis see, kui paljud neist töö leiavad, sõltub suurel määral majanduse hetkeseisust,” selgitas Kuressaare ametikooli infojuht Taavi Tuisk. On mõistetav, et masu ajal on tööd raskem leida ja vilistlaste töötuse protsent on kõrgem.
Ehitusvaldkonna kohta võib Tuisu sõnul öelda, et seal on praeguseks olukord palju paremaks läinud. Seda näitab ka see, et kui kaks aastat tagasi oli neid, kes uuesti ametikooli õppima tulid, mitukümmend, siis viimase statistika järgi on see arv vähenenud.

“Uuesti õppima tulnute hulgas on vähem neid, kes tulid tagasi seepärast, et raske oli tööd leida,” tähendas infojuht. Edasiõppimise kasuks otsustas mullu 56 noort.
Taavi Tuisk on seda meelt, et kooli lõpetamise järel läheb hästi neil, kes on õppinud neile sobivat ja meelepärast eriala. Kui koolis on piisavalt usin oldud ja õpetatu on maksimaalselt omandatud, siis leitakse ka töö, arvas ta.
“Kui sama õppekava läbinutest ühed töötavad ja õpivad samal ajal ning teised ei tegele millegagi, siis see näitab, et palju sõltub ka õppijast endast, kuidas tal lõpetamise järel läheb,” sõnas Tuisk.

Kokad leiavad hõlpsamini tööd

Mullu veebruaris lõpetas ametikooli 28 kokka, kellest selle aasta alguse seisuga oli 16 erialasel ja 8 mitteerialasel tööl. Üks oli Soomes töötuna arvel ja kolm lapsehoolduspuhkusel. Edasi õppima läks üks lõpetanutest. Taavi Tuisu sõnul on ametikoolist tulnud kokkade töökohad enamasti Kuressaare pubides ja restoranides, samas töötavad mõned neist Eesti tipprestoranides ja laevadel.
Majutusteeninduse 21 lõpetajast oli 10 erialasel tööl, 7 muul tööl, kolm õppis edasi (neist kaks töö kõrvalt) ja kaks oli registreeritud töötuna.
Ehituserialade 22 lõpetajast oli 10 erialasel, neli muul tööl ja kolm õppis edasi. Üks oli töötuna arvel ja viis hõivamata. Mitu lõpetanut töötas ka ehitajana Soomes. Disainieriala 18 lõpetanust õppis edasi 7 noort.

Seda, kas töötatakse ja elatakse edasi Saaremaal, mandril või välismaal, ametikool lõpetanutelt uurinud ei ole. “Küll on kolmandik meie õpilastest väljastpoolt Saare maakonda pärit ja paljud neist lähevad lõpetamise järel mandrile tagasi,” märkis Tuisk.
Lisaks on lõpetajaid läinud nii Soome, Belgiasse, Austraaliasse, Suurbritanniasse, Iirimaale, Hollandisse, USA-sse, Saksamaale, Hispaaniasse kui ka Küprosele.

Print Friendly, PDF & Email