Joeli juures on igal asjal oma lugu

Joeli juures on igal asjal oma lugu

JOEL JA MÜTSID: Joel Nõukas näitab, milliseid vormimütse kandsid enne Teist ilmasõda Eesti kaitseväelased (vasakul) ja kaitseliitlased. Foto: Tõnu Veldre

Joel Nõukas on kaitseliitlane, selline natuke karune, grenaderi tüüpi mees, kes tunneb end eriliselt hästi vanas lehmalaudas. Ei, pudulojustega pole sel laudal enam ammu mingit pistmist. Sinna on tulemas üks tõsine militaarmuuseum ning Nõukas oskab ennast ja oma kogu huvitavaks rääkida ka siis, kui sul igasugu sõjaajaloohuvi puudub.

Mehe lapsepõlvest pärit militaarhuvi on tänaseks jõudnud täiesti aukartustäratava kollektsioonini. Seda esimest korda vaadates võib pea sootuks segi minna – seda eriti ühel naisterahval, kel tükk tegemist revolvri, kuulipilduja ja vintpüssi eristamisega.
Viimastel aastatel ei ole Joel oma suurt kogu enam üksi pidada suutnud, sestap on ta koos kohalike noorte meestega, nagu ta ise ütleb, moodustanud mittetulundusühingu Saaremaa Sõjavara Selts ning saanud ka Orissaare lähedal asuvale vanale laudale euroraha toel pool uut katust peale.
“No loodame, et euro kestab ja teise poole saab ka,” on Nõukas lootusrikas.
“Joeli juures”, nagu sõbrad-aatekaaslased uhket väljapanekut sisaldavat vana kolhoosilauta kutsuvad, igav ei hakka ning sinna minemiseks peab aega võtma – tund on liiga vähe, raudselt! Seda enam, et peremehel on iga asja (neid võib olla vahest tuhatkond küll) kohta oma legend, ta teab peast, kellele miski asi on kuulunud ja kust leitud ning mäletab, kellelt ta mingi eseme on saanud. Nõukasel on nimelt kalduvus militaarseid asju enda poole tõmmata ning nii on enamik asju – 95 protsenti, usub ta – tema juurde täiesti ise tulnud ehk need on talle toodud ja kingitud. Kuid igal juhul on ta tänulik kõigile, kelleta seda varakogu poleks.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest. Telli leht siit.

 

Print Friendly, PDF & Email