Kui kaua veel kõlab me armas eesti keel? (22)

Kui kaua veel kõlab me armas eesti keel?

 

Miks selline pealkiri? Püüan seda selgitada. Kui jalutada Tallinnas või mõnes teises meie suurlinnas, siis kõikjal on nimesildid inglise keeles. Kui kusagil on mõni ettevõte, siis selle nimi on inglise keeles.

Meil on praegu kasutusel palju võõrsõnu, millel on korralik eestikeelne vaste. Näiteks: situatsioon – olukord, tupik – ummik, printsiip – põhimõte, konsensus – kokkulepe, visioon – nägemus. Kõige hullem on sõnaga “seks”, mis tähendab suguühet.
Kui viisakas on öelda naisterahva kohta “seksikas”? Otsene mõiste oleks “suguühekas”, ehk aga hoopis “hoorakas”…

Washingtoni varesed

Kui soovite naiste ilu esile tõsta, siis selleks on ilus sõna “ahvatlev”. See tähendab, et naine püüab teie tähelepanu kogu oma olemusega. Teine sõna on “veetlev”, ta on ilus kogu oma olemuses, kuid ei püüa teiste tähelepanu. Selleks on ka väljend “pilt-ilus”.
Miks me risustame oma ilusat keelt võõrsõnadega, kui meil on neile eestikeelsed vasted olemas? Miks me häbeneme oma emakeelt?
Üks noor laulja ütles, et ta kardab laulda eesti keeles. Teine näide: kui olime Eurolaulul tipus, siis küsis üks vene ajakirjanik meie ühelt tuntud heliloojalt, miks ta ei kirjuta laule, mille sõnad oleksid eesti keeles. Ta vastas, et eesti keel ei ole musikaalne keel… See on sama solvav kui saksa aadel ütles, et eestlased ei saa laulda, kuna nende kurk ei võimalda seda. Tal võis olla õigus ühes, et eesti keeles saab karjuda, röökida ja seejuures laval karata…
Kui Jaak Joala laulis Venemaal ja oli kuulus, siis teda sõimati kadedusest Moskva ööbikuks, sest ta laulis kui ööbik.
Kuidas aga nimetada neid meie praeguseid lauljaid, kes röögivad laval inglise keeles? Kas Washingtoni varesed? Võõrkeeli on vaja osata, aga kõigist ülimaks tuleb tunnistada oma emakeel.
Miks säilis eesti keel aastasadu võõra võimu all, nüüd on aga kadumas? 50 aasta pärast tabab meie keelt liivi keele saatus.

Maaelanike arv väheneb

Põhjus on selles, et 700 aastat oli meil kakskeelsus. Maakeel oli eesti keel, sest suur osa eestlastest elas maal ja seal räägiti eesti keelt. Linnas elasid aga sakslased ja räägiti saksa keelt – linna keelt. Nüüd on meil maaelanike arv ähvardavalt vähenenud ja sellega kadumas alus, mis keele alal hoidis. Linnas vohab aga inglise keel.
Kõige enam põlgavad eesti keelt noored lauljad ja heliloojad. Nad arvavad, et kui laulda inglise keeles, siis saavad kiiresti kuulsaks. Teised eesti keele vaenlased on poliitikud, kes püüavad kasutada võõrsõnu, vaevumata mõtlema nende sõnade eestikeelsele vastele. Inimene, kes ei austa oma emakeelt, ei austa ka oma rahvust.

Boris Kärner
Saarte Hääle endine kirjasaatja

Print Friendly, PDF & Email