Kärla ühistu tegi tugeva tõusu, Kõljala on 10 000 kilo graafikus

Kärla ühistu tegi tugeva tõusu, Kõljala on 10 000 kilo graafikus

EESRINNAS: Kärla PÜ tegevjuhi Ülar Tänaku sammud loomakasvatamisel on läinud täkkesse. Foto: arhiiv

Juba pikemat aega Saaremaal kõige suuremat piimatoodangut andnud Kõljala POÜ loodab sel aastal esmakordselt saare ajaloos viia karja keskmise toodangu lehma kohta üle 10 000 kilogrammi.

“Ennustamine on tänamatu asi, aga arvan, et sellel aastal lähme lüpsiga üle 10 000 kilo,” ütles Kõljala ühistu juht Tõnu Post.
Kui möödunud aastal tuli Kõljala ühistu keskmiseks väljalüpsiks lehma kohta 9435 kg, siis selle aasta jaanuari keskmine toodang oli juba 907 kg ehk 14 protsenti lehma kohta mullusest rohkem. Jaanuarikuu väljalüpsiga on Saaremaa tipptootja enam kui 100 lehmaga tootjate arvestuses Tartumaal tegutseva Soone farmi järel Eestis teisel kohal.
Möödunud aastal oli Eestis 11 piimatootjat, kelle keskmine toodang lehma kohta ületas 10 000 kilogrammi piiri. Esikohal oli Tartumaa piimatootja Soone Farm OÜ, kus lehmad lüpsid keskmiselt 11 200 kilo.
Tõnu Posti sõnul on Kõljala ühistu rekordnumbrite taga esmajoones üleminek kolmele lüpsikorrale möödunud aasta augustis. Rohkem piima on Kõljala lüpsikari andnud juba alates novembrist.

Eelmise suurema arenguhüppe tegi Kõljala POÜ 2008. aastal, mil keskmine piimatoodang lehma kohta tõusis umbes 900 kg. Edasi püsisid lüpsinumbrid mitu aastat enam-vähem ühel tasemel. “Vahepeal oli selline adraseadmise aeg, kus tuli mõned asjad korda seada ja teha mõned investeeringud, et minna järgmisele tasemele,” rääkis Tõnu Post.
Kõljala ühistu juht märkis, et karjas olevate mustavalgekirjude lehmade keskmine toodang on juba paar aastat olnud üle 10 000 kilogrammi, kuid Holsteini tõugu lehmad moodustavad lüpsikarjast arvuliselt ühe viiendiku. Ülejäänud loomad 500-pealises lüpsikarjas on Eesti punast tõugu, kelle toodang on natuke tagasihoidlikum. Mustavalgekirju karja toodang jõuab tänavu aga ilmselt juba 11 000 kg künnisele.
Milline saab olema ühe või teise tõu osakaal Kõljala ühistu karjas tulevikus, ei osanud Tõnu Post veel öelda. “Võib-olla teemegi nii, et pooled on mustakirjud ja pooled punasekirjud,” rääkis Post, kes ise peab punasest karjast väga lugu. Kui mustakirju väärindab sööta paremini, siis Eesti punasel on seni olnud kõrgem valgu- ja rasvaprotsent ja ka tervemad jalad.

Suurim toodangu juurdekasv oli Muhus ja Kärlal

Jõudluskontrolli kodulehel leiduva statistika kohaselt suurenes viimase seitsme aasta jooksul piimatoodang kõige enam AS-ile Ühinenud Farmid kuuluvas Hellamaa farmis. Kui 2005. aastal andsid endiselt Hellamaa ühistult ostetud lehmad keskmiselt 4446 kg piima, siis mullu oli väljalüps 3173 kilogrammi võrra tõusnud.
Ettevõtte tegevjuht Kristjan Aaso möönis, et 4000 kilo lehma kohta pole tänapäeval enam mingi näitaja, mistõttu oli sealt lihtne edasi liikuda. Põhiline võlusõna toodangu tõstmiseks on sööda kvaliteet, mis Hellamaa ühistu lõpupäevil oli kehvake.
“Tehnikat ei olnud, söödavarumine venis pikale ja sööda väärtus oli nigel,” tõdes Aaso, kelle sõnul ehitasid uued omanikud 2004. aastal hinge vaakunud Hellamaa ühistult ostetud 50-pealise piimakarja sisuliselt nullist üles. Kahjuks sai Muhu suurema piimatootmisettevõtte arengulugu sel aastal otsa, sest omanikud otsustasid piimatootmise Muhus lõpetada.

Kõrgemal tasemel tootjatest liikus viimase seitsme aastaga kõige enam edasi Kärla PÜ, kus väljalüps lehma kohta tõusis 2434 kg võrra, jõudes 9435 kilogrammini. Mitte kunagi varem pole Kärla piimatootja jõudnud sedavõrd kannule Kõljala ühistule, kellest jäi Kärlat 2011. aasta lõpus lahutama vaid 17 kg piima lehma kohta. Samas olgu siiski lisatud, et viimastel kuudel uue käigu sisse lülitanud Kõljala POÜ on praeguseks end Kärla farmist taas lahti rebinud. Jaanuari arvestuses edestas Kõljala ühistu Kärlat piimatoodangus lehma kohta 109 kiloga.
Kärla PÜ tegevjuht Ülar Tänak märkis, et edu saavutamiseks peavad tootmises korras olema kõik lülid, kuid väga tähtis on söödamajandus. Kui põhisööda kvaliteet on halb, siis on terve aasta rikutud. Põhiline on Tänaku sõnul järjekindel töö ja olemasoleva taseme paremaks lihvimine, olgu selleks siis aretustöö või seemendus. Investeering iseenesest tulemust ei garanteeri, kuid loob selleks eeldused, lausus Tänak, kelle sõnul on oluline vältida üleinvesteerimist.
Ka Kärla PÜ eesmärgiks on jõuda lähiaastatel keskmise toodanguga välja 10 000 kiloni.

Valjala POÜ kosub tagasilöökidest

2009. aastal uue robotlauda ehitamiseks 26 miljonit krooni kulutanud Valjala POÜ on toodanguga maakonna suurtootjate arvestuses üheksandal kohal. Möödunud aastal saadi piima lehma kohta 6384 kilo.
Valjala ühistu juht Liilia Eensaar ütles, et pärast kahte tagasilöögiaastat on nad sel aastal uuesti ree peale saanud. Seoses robotlauda valmimisega 2009. aastal oli hästi palju loomade ümberpaigutamist ja karja uuendamist, aasta hiljem tabas aga ühte lauta tuleõnnetus. “Nüüd ma olen seal, kus olin aastal 2008 ja hakkan sealt edasi minema,” lausus Eensaar.
Eensaare sõnul on Valjala ühistu eesmärk jõuda keskmise toodanguga kõigepealt 7000 kilogrammini. “See on igaühe unistus ja see ei ole ka kättesaamatu unistus,” märkis ühistu juht.
Eesmärgid võiksid Valjala ühistul olla suuremadki, kuid nende elluviimiseks on vaja raha, mida Eensaare sõnul paraku pole. Ühistul on veel kaks vana lauta, kus kari on lõaspidamisel, ning paraku on Eensaare hinnangul kahtlane, kas Eesti lüpsifarmidele toetusraha rohkem üldse tuleb.
Maakonna tippkarjadega ühele tasemele jõudmiseks tuleks Liilia Eensaare sõnul veel mitut asja paremaks muuta. “Ma ei tahaks ennast kellegagi võrrelda,” sõnas Valjala POÜ juht. “Igaüks teeb oma tööd nii, nagu ta saab, ja see ei ole minu eesmärk olnud, et ma peaks nüüd Kärla ja Kõljalaga ühes tipus olema.”

Print Friendly, PDF & Email