Lihaveisekasvatajad tahavad ministrilt kindlustunnet (3)

Lihaveisekasvatajad tahavad ministrilt kindlustunnet

UUSASUKAD: Mitmelt pool Euroopast kokku ostetud lihaveiste arv on aasta aastalt kindlal tõusuteel. Foto: Tõnu Veldre

Eesti lihaveisekasvatajate selts soovib kohtuda põllumajandusministriga, et arutada Eesti lihaveisekasvatuse hetkeolukorra, tulevikuprognooside ja probleemide üle.

Eesti lihaveisekasvatajate seltsi juhatuse esimees Aldo Vaan märkis, et paljud lihaveisekasvatajad on parandanud oma karjade tõulisust, ostes piiri tagant sisse kallist tõumaterjali.
Möödunud aastal osteti ETKÜ kaudu Eestisse 177 tõumullikat ja 25 tõupulli, kusjuures 24 mullika ja 18 pulli ostu toetati kuni 50% ulatuses põllumajandusministeeriumi poolt sihtotstarbeliselt tõumaterjali muretsemiseks eraldatud ca 1 miljoni krooni abil.
Tänaseks on tõumaterjali hind Euroopa riikides aga üleüldisest nõudluse kasvust tingituna tõusnud, kohati tõumaterjali isegi ei jätku. Ka Eestimaa lihaveisekasvatajate poole on pöördutud suuremahuliste ostusoovidega Kasahstanist, Rumeeniast, Venemaalt, kuid siinsetel veisekasvatajatel pole tõumaterjali müüa. Seetõttu oleks Aldo Vaani sõnul vajalik lähiaastatel leida täiendavaid rahalisi vahendeid tõumaterjali sisseostuks Lääne-Euroopa riikidest. Lihaveisekasvatus areneb küll kiiresti, kuid eriti tuleks toetada kvaliteedi ehk siis tõuloomade arvukuse kiiremat kasvu.

Tõsine probleem lihaveisekasvatajatele on ammlehmatoetuste väljamaksmise tähtaja nihutamine aasta lõppu. “Kas seda küsimust ei saaks lahendada nii, et PRIA maksaks ammlehmatoetuse ikkagi nii-öelda õigeaegselt ja aasta lõpus saaks otsetoetuse vähendamise summa osas teha tasaarveldust ühtse pindalatoetusega makstavas summas?” küsis Vaan. “Miks peab otsetoetuste vähendamisel minema ammlehmatoetuse kallale, kas ei võiks ammlehmatoetusega käituda sarnaselt piimalehma eritoetusega, mis on ÜPT lisamaksete vähendamisele kuuluvate summade alt välja tõstetud?”
Ka teeb lihaveisekasvatajatele muret, kas ammlehmatoetus pärast 2013. aastat otsetoetusena säilib või kaob. Kuna lihaveised on eriti saartel, rannaaladel, kaitsealadel ja teistes mullastiku boniteedilt väheväärtuslikes piirkondades olulised looduskeskkonna kujundajad-korrastajad, siis võiksid ammlehmad (lihaveised) saada tulevikus nii-öelda keskkonnatoetust, pakkus Vaan.

Eelseisval kohtumisel põllumajandusministriga tahavad veisekasvatajad vastust küsimusele, millal lõpeb suurtel pindadel nn euroheina tegemise eest toetuse maksmine. “Kas ei saaks püsirohumaade eest ühtse pindalatoetuse ja ebasoodsate alade toetuse maksmist siduda näiteks alates 80–100 hektarist loomühiku määra nõudega nii, nagu on loomühikud kehtestatud mahetootjatele,” osutas Vaan, kelle hinnangul tooks selline muudatus kindlasti karjakasvatajaid juurde ja pärsiks libapõllumeeste tegevust. “Euroheina pindadel saaks ju inimestele toitu toota,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email