2011. aasta kartulisaak säilib kehvasti (1)

Toidukartuli kaubanduslikku kvaliteeti uuriv Eesti maaviljeluse instituut täheldab, et 2011. aasta kartulisaak säilib halvasti.

Seniste andmete põhjal esineb säilitatavas saagis rohkesti märg- ja kuivmädanikku, mis võivad olla põhjustatud Erwinia- ja Dickeya-bakterite tekitatud varrepõletikust ja sellest tingitud mugulamädanikust. Tootmispõldudel on varrepõletikku nakatunud kartulitaimede hulk suurenenud juba alates 2008. aastast.
Lisaks Erwinia-bakteritest põhjustatud mugulamädanikele on säilitushaigustest kujunenud probleemiks kartuli-kuivmädanik (Fusarium spp.). Säilitamisel haigused progresseeruvad ja levivad haigetelt mugulatelt edasi tervetele mugulatele, mistõttu kartuli säilitamiskaod suurenevad. Seetõttu on mädanemise põhjusi vaja täiendavalt uurida ja määrata haigusetekitajate liigiline koosseis. See võimaldab rakendada tõhusamaid tõrjevõtteid ja vähendada mugulate mädanemist.

Kartuliteadlane Luule Tartlan ütles, et suure tõenäosusega on Eestisse jõudnud senisest tugevam varrepõletiku vorm, mis ilmutab end alles augusti alguses. See tähendab aga, et haigus jõuab enne avastamist mugulatesse levida ja kartulid lähevad säilitamise ajal mädanema.
Näiteks Soomes tuli põletiku selline vorm sisse Hollandist ostetud seemnekartuliga.
Tartlan märkis, et kartulikasvatajad peavad kartuli kasvuperioodil väga hoolikalt jälgima, et ei oleks varrepõletikku ning nakkuse korral tuleb nakatanud taimed ja pesad mullast välja võtta.
“Paljud kasvatajad tegid suvel väga tõsist tööd ja mõni mees käis lausa kuus korda oma põllu läbi, et see varrepõletikust puhtaks saada,” rääkis teadlane. “Neil, kes seda ei teinud, läks säilituskartul mädanema.”
Saaremaa suurim kartulikasvataja Guido Lindmäe ütles, et temal pole kartuli säilitamisega sel aastal erilisi probleeme olnud. Küll aga oli ühel varasel sordil mingi varrepõletiku aktiivne vorm, mis ei allunud ka tõrjele ja mille tõttu jäi saagikus väikeseks.

Kõljala kartulikasvataja Kalev Trei ütles, et tema kartulitel pole sel aastal olnud ei märgmädanikku ega kuivmädanikku. Trei lisas, et haiguste levik sõltub palju mullastikust, aga ka ilmastikust, mis võib Eesti piires olla küllaltki erinev.
Luule Tartlani sõnul on tal heameel, et paljud nooremad kartulikasvatajad on ennast üksikasjadega põhjalikult kurssi viinud ning saavad korralikku ja kvaliteetset kartulisaaki. “Väga halb on aga see, et väikekasvatajad ja individuaalaedade omanikud, kes arvavad, et nad teevad kõiki asju nii mahedalt, saavad nii kehva kvaliteediga kartuli ja väikse saagi, et täitsa kahju,” rääkis Tartlan.

Print Friendly, PDF & Email