Ühe festivali köögipoolest (1)

Tänavu suvel tuleb Juu Jääb 16. korda. Eesti konjunktuuriinstituudi regionaalse majandusliku mõju uuring näitas, et Muhu tulevikumuusika festivalil on oluline roll nii Saare maakonna kultuuris kui ka majanduses. Milline on aga festival ja selle köögipool korraldajate vaatevinklist?

Selge see, et kogu sündmuse liikumapanev jõud on atraktiivne programm, mille kokkupaneku raskustest ja oskusest pole seni palju räägitud. Artist, kelle nime peale ollakse nõus tegema suuremaid kulutusi kui ainult kontserdipilet (sõidu-, ööbimis- ja olmekulud), peab oma atraktiivsusega selle kõik välja kandma. Selliste esinejate hinnaklass on aga seetõttu ka kallim. Samuti nagu turismiarendajad, majutajad jt, püüavad artistidki suveperioodi kasutada “rasva kogumiseks”. Seega on kokkulepete saavutamine saada neid just Eestisse, Saare maakonda, peaaegu et raketiteadus.

Kuulsamate tegijate puhul lisanduvad sageli sajaprotsendilised ettemaksunõuded, lennupiletite väljaostud. Muidugi, erilist vürtsi organiseerijate probleemidele lisab rahvusvahelise transpordi ja
saarte-mandri vahelise transpordi ühtlustamine nädalavahetusel. Just see viimane saab vahel komistuskiviks, kuna hilisõhtul publiku ette astuv peaesineja peab järgmisel hommikul kell 6.50 olema Tallinna või Riia lennujaamas. See on aga võimatu öise praamiliikluse (puudumise) tõttu. Samas ei tööta meie valgete ööde tõttu varem alanud kontsertidel valgus-show ja osaliselt ka videoekraanid.
Arenemisruumi on kindlasti ka koostöös kohaliku meediaga. Lihtne näide – meedia näeks suveürituste kajastamisel kindlat võimalust müüa rekaamipinda, sest kuidas muidu leiavad külastajad tee festivali kontsertidele. Samas ostab turist/külaline lehe ainult selle festivali kava pärast. Seega võiks lehtedes kava olla ikka tasuta ära toodud. Ei kujuta ette, et viibides Soome väikelinnas Poris, ostaksin Pori Teataja lihtsalt niisama. Pigem ikka sellepärast, et vaadata Pori Jazzi kava.

Kontserdiplatsid heinamaal

Oluline on veel kord märkida, et Juu Jääb on väljasõidufestival loodusesse ja looduskaunitesse paikadesse. See eeldab kontserdiplatside ülesehitamist karja- ja heinamaale, kus pole korralikku elektrivoolu, veevärki, internetti või puuduvad need sootuks. Samuti on vaja korraldada rohu niitmist, leida koht autodele, telkidele jne.
Külaliste esimesed nõudmised-küsimused on jätkuvalt: “Vajame kohe internetti!”, “Kus on sularahaautomaat?”, “Kas kaardiga saab tasuda?”. Telkijad küsivad pesemisvõimaluste, hommikusöögi jne kohta.
Ühest küljest teebki see festivalist erilise lisaväärtusega sündmuse (mida koos ettevõtjatega saaksime oluliselt paremaks arendada), teisalt aga tõstab see korralduskulusid, võrreldes linnades toimuvate kultuuriüritustega selleks ehitatud majades.
Kuna meie asukoht on igas mõttes kaugel keskustest, vajame lisaväärtusi festivalipubliku kohale meelitamiseks, olgu see siis puutumatu loodus, haruldane käsitöö, sõbralik rahvas, kõrgel tasemel teenindus…

Abikäed on teretulnud

Uuringu tulemuste selguse huvides rõhutan, et maakonda jääv tulu ei lähe festivali eelarvesse, vaid Saaremaal ja Muhus teenuseid ja kaupu pakkuvatele ettevõtjatele. Selles suhtes võiks just maakonnas toimetavate ettevõtjate toetus ja arusaamine olla parem.
Uuring näitas ka suhteliselt madalat kohaliku tööjõu kasutamist. Festivali enda läbiviimiseks on ikkagi vaja selles vallas kvalifitseeritud ja töökaid inimesi. Traditsiooniliselt kasutame vabatahtlikke, kelle hulgast on välja kasvanud mõned väga tublid tegijad. Abikäed on teretulnud ja kui on tõsist soovi festivali toimkonnas kaasa lüüa, andke meile meili teel märku!
Festivali korraldajad peavad majandusliku mõju uuringut nii festivali kui ka piirkonna arengus oluliseks. Tabelid ja suhtarvud aitavad saada selgema ettekujutuse festivalikülastajast, tema soovidest.

Tagasiside aitab edaspidi veel paremini külastajate soove täita – koostöös maakonna ettevõtjatega. Tähtis oleks saada ka maakonna ettevõtjatelt tagasisidet ja ettepanekuid, mida võiks koos teha. Seejuures ei tasu karta tulla välja uuenduslike ideedega. Palume ettepanekud saata aadressil festival@nordicsounds.ee. Läbi vabariikliku ja ka rahvusvahelise reklaamiväljundi saaksid Saare maakonna ettevõtted oluliselt rohkem tähelepanu ja tuvustamisvõimalusi. Saaremaa ettevõtjad – kasutage seda võimalust!

Samal teemal: “Juu Jääb turgutas maakonna majandust ligi 200 000 euroga”, SH 14.02

Villu Veski
Festivali Juu Jääb korraldaja


Ettevõtjad arvestavad Juu Jääbiga

Muusikafestival Juu Jääb ja selle korraldajad on teinud suure töö Muhu nime viimisel maailma ja kogu saare tutvustamisel. Selline uuring on tänuväärne ning aitab ka laiemal üldsusel teatud protsesse ja otsuseid mõista.
Tihti saadakse mõne asja väärtusest aru alles siis, kui seda enam ei toimu või ei ole. Kuna ka Muhu vald toetab festivali teatud summa ja toimumispaiga, Nautse-Mihkli talukompleksi kasutamise võimaldamisega, on sageli olnud arutuseks toetuse suurus ja selle põhjendatus.

Peale kultuurilise poole on üritusel teine ja ehk isegi suuremale arvule muhulastele tegevust ja teenistust pakkuv pool: kohaliku ettevõtluse ja majanduse turgutamine. Vähemal-suuremal määral saavad tulu kaubandus, toitlustajad, majutus- ja transporditeenuse pakkujad, käsitöölised jne.
Selle Muhu mõistes suurürituse toimumine on vaieldamatult kohalikku majandust elavdav ning kohalikud ettevõtjad arvestavad oma plaane tehes Juu Jääbi toimumisajaga.
Pikka iga Juu Jääbile, jaksu korraldajatele!

Raido Liitmäe,
Muhu vallavanem

Print Friendly, PDF & Email