Suur muhulane saanuks täna 90-aastaseks (12)

Suur muhulane saanuks täna 90-aastaseks

SMUULILE MÕELDES: Muhu muuseumi direktor Meelis Mereäär, Smuuli sugulane Veevi Teevet, Muhu põhikooli eksdirektor Senta Room ja Smuuli sugulane, kirjanik Ülo Tuulik mõtlesid ja rääkisid eile kirjanik Juhan Smuulist. Foto: Tõnu Veldre

Kirjanik Juhan Smuuli 90. sünniaastapäeva tähistati eile pidulikult Muhu põhikoolis ja kirjaniku sünnikodus Koguva Toomal. Kirjanikuks kehastunud Muhu muuseumi direktor Meelis Mereäär rääkis kooli aula kõnepuldist Juhan Smuuli mõtteid. Kirjanik Ülo Tuulik kiitis muhulasi ja toonitas, et Smuuli tuleb vaadata, lugeda ja hinnata tema aja kontekstis.

Muhu põhikoolis eelnes suure kirjaniku sünniaastapäevale Smuuli nädal. Kooli direktor Andres Anton andis sel nädalal parematele Smuuli loomingu tundjaile, luuletusekirjutajaile ja teistes ettevõtmistes häid tulemusi näidanud õpilastele üle tänukirjad ja meened. Juhan Smuuli teemalise mälumängu võitis IX klass.
Kirjandusteadlane Kadri Tüür analüüsis Juhan Smuuli loomingust põhiliselt näidendit “Atlandi ookean”.
Kirjanik Ülo Tuulik meenutas Smuuli kirjutatud raamatut “Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol”, mis jõudis trükki 1955. aastal, ajal, mil nõukogude kirjanduses nalja ei tehtud. Näidend “Polkovniku lesk” tõi aga esile nõukogude ühiskonna varjupoole.

Ülo Tuulik kirjutas Juhan Smuuli 75. sünniaastapäeval loo “Valus valgus”. 15 aasta järel tasub korrata seal välja toodud põhitõdesid.
“Väline edu on teinegi kord eriliselt petlik. Väga edukad inimesed ei pruugi olla õnnelikud. Juhan Smuuli populaarsus oli legendaarne, tema isik võluv, soojust, andekust, huumorit, abivalmidust ja heldust kiirgav.
Ta oli toonase suure riigi parlamentäär, Lenini preemia laureaat, Eesti NSV Kirjanike Liidu esimees, mitmekümnesse keelde tõlgitud kirjanik, keda tunti Kaliningradist Vladivostokini. Tal oli ilus kodu Tallinnas, maagiline koduküla Koguva, auto, kapitäis uusi ülikondi ja palju raha. Ta võis reisida, kuhu süda igatses.

Kuid kõige selle juures olid temasse kodeeritud ühed meie väikese rahva ajaloolise saatuse juures täiesti isesugused geenid. Smuulide suguvõsa ei olnud tervenisti neli aastasada allunud ühelegi võõrvõimule. Liivi ordumeistri Wolter von Plettenbergi poolt 2. märtsil 1532. aastal talupoegade vanemale Hanskenile antud vabaduskiri, mille originaal on säilinud tänaseni, garanteeris läbi pikkade sajandite Koguva küla asukaile ainsatena kogu Eestimaa pinnal vabatalupoegade staatuse. Nii saame me siin kõnelda vabadusest kui hingelisest institutsioonist.
Just nimelt Smuulide suguvõsa geene oligi ahistanud ja eitanud nõukogude võim.
Selles oligi Juhan Smuuli isikliku tragöödia pärisalus,” kirjutas Ülo Tuulik toona.
“Me oleme Smuulile tänulikud tema kirjapandu üle. Kui poleks olnud Smuuli, ei teaks me midagi lõngusest, suurest hallist ja valulävest. Kui oleme lugenud läbi “Jäise raamatu”, teame rohkem Antarktikast. Juhan Smuuli “Muhu monoloogid” ja teised muhulastest kirjutatud lood on aegumatud,” tõdes Meelis Mereäär.

Oma kõne teise osa jaoks sai muuseumidirektor inspiratsiooni netikommentaaridest. “Keegi kirjutas, et kas ikka ei ole Juhanil seost küüditamisega. Meil on siin just vastupidiseid ülestähendusi. Inimesed on rääkinud, kuidas Smuul on aidanud Siberist naasnutel Eestis taas järje peale saada, neil isegi Läände minna. Smuul oli paljudele oma tutvuste ja sidemetega abiks,” teadis Meelis Mereäär.
Õpilased astusid üles luuletuste, laulude ja pillimänguga. Õpetajad meenutasid kohtumisi Juhan Smuuliga.
Tooma talus rääkis muuseumi teadur Eda Maripuu Koguva inimeste mälestustest oma küla kirjanikust. Muuseumi eksdirektor Lea Kuldsepp andis ülevaate Saaremaa rahvateatris lavastatud Juhan Smuuli näidenditest. Muusikat tegi Toomal uus kandleansambel Sõsarsaared Õie Pärteli juhatusel. Mälestuspäeval osalejad viisid lilled Smuuli ausamba jalamile Rannamäel ja süütasid seal küünlad.

Print Friendly, PDF & Email