Farss – mitte ainult poliitmaastikul (1)

Satiir, tragikomöödia, farss – ja mitte ainult poliitmaastikul, vaid ka mujal. Peaministri etteaste riigikogus (8. veebruaril riigikogu infotunnis – toim) on põhjustanud tormi – peaasjalikult sotsiaalvõrgustikus. Tormi põhjused peituvad põlvkondade taustas. Toompeal resideeruva koguduse jaoks on sotsiaalvõrgustik vahend, nende noorema valija jaoks aga suur osa elust. Siit ka suur vastuseis internetikeskkonna tsenseerimisele. Püüdkem vaagida ja analüüsida peaministri öeldut natukene teise nurga alt, mis minu meelest on varju jäänud.

Maksumaksja raha raiskamine

Etteaste oli vaieldamatult bravuurikas, kuid see tuleneb eeldatavasti peaministri isikuomadustest. Küll aga oleks kasulik sukelduda öeldu sisusse ja tagamaadesse, jättes kõrvale nii lepingu vastaste kui ka pooldajate üliemotsionaalsuse.
Peaministri monoloog tõi mulle meelde gripivaktsiini juhtumi. Ostetud vaktsiin vedeleb nähtavasti siiamaani kasutult kusagil ladudes. Millega toona tegemist oli? Kahtlemata massipsühhoosiga, mis sai alguse sealtsamast sotsiaalvõrgustikust ning mille tulemusena raisati omajagu riigi raha. Või siis maksumaksja raha.

Kas peaministril on põhjust kahelda tekkinud pahameele tõsiseltvõetavuses? Kui ta lähtub kirjeldatud näitest – kindlasti. Kui väga paljud internetis kõva häält teinud kodanikud tegelikult vaktsineerimas käisid, ei ole teada, kuid harukordselt ebavõrdne oli see arv kindlasti.
Kõik need ACTA vastased plakatid jätavad paranoilise mulje: põllutoodete kasvatamise ja ravimite tootmise keeld ning kohtuta vangi pistmine. See kõik on utreeritud relv massimeedia sõjatandril. Kelle huvides see on, on huvitav, ent kõrvaline aspekt.
Kas laupäeval Tartus ja Tallinnas Vabaduse väljakule kogunenud rahvahulk oli siis kamp fooliummütsikestega lolle? Ei, kindlasti mitte.
Seisin minagi nende seas kahel põhjusel. Esiteks olen ka mina ACTA vastane, kuna antud seaduseelnõu mõned osad on siiani salastatud. Seega ei ole mul täit kindlust, mis seadust me siis lõppude lõpuks vastu võtame ning mis eesmärkidel on see ellu kutsutud.

Me ei vaja põrsast kotis

Kalev Rattus (Eesti autorite ühingu tegevdirektor – toim) leiab, et salastatud dokumentide avalikustamisest ei ole Eestil kasu, aga õhku jääb küsimus – miks nad siis on salastatud, kui nendes pole midagi halba? Europarlamendi ACTA seaduseelnõu eestvedaja tagasiastumine vaid süvendab kahtlusi ja seisukohta, et põrsast kotis ei ole vaja nii kergekäeliselt osta.
Teiseks minu osaluse põhjuseks oli protest. Mitte ainult ACTA vastu, vaid ka peaministri üleoleva suhtumise vastu. Olen üles kasvanud usus, et meid juhtiv valitsus on ellu kutsutud selleks, et meid juhendada, selgitada ja otsida kompromisse. Antud etteaste oli kõike muud kui seda. Sellise üleoleva suhtumise vastu protestisidki kõik need, kes kujundasid Ansipi-teemalise plakati või kandsid fooliummütsi. Selline see kodanikuühiskond kord on. Kuivõrd taoline olukord praegusele valitsusele mokkamööda on, võib pikalt diskuteerida – tuues näiteid EKA uue maja ehitusest, ACTA seaduseelnõust või haridusreformist. Küsimus on siin vist prioriteetides, aga kui me ei tea, mis plakatil ilutseva näo prioriteet on, ei tasu tema nime taha järgmine kord valimiskabiinis ristikest teha.

Mis edasi saab? Valitsus on öelnud selgelt – ACTA tuleb. Mida arvab asja kohta riigikogu, eks näis.
Vähemalt teeb rõõmu see, et Toompeale on ka arukaid inimesi sattunud eesotsas Juku-Kalle Raidiga. Loodetavasti tuleb sisukas arutelu.
Satiir, tragikomöödia ja farss ning mitte ainult poliitmaastikul.
Ja kui sa, kallis lugeja, lõpuks küsid, kes mina sihuke olen, siis ära muretse – sinu jaoks olen ma Ei Keegi.

* Tegemist on pseudonüümiga. “Lugu ja pseudonüüm on tervik ning kui avaldaksin loo oma nimega, läheks nii mõnigi asi kaduma,” leiab autor, kelle tegelik nimi on toimetusele teada.

Print Friendly, PDF & Email