Riik hakkab toetama tondilosside lammutamist (3)

Riik hakkab toetama tondilosside lammutamist

VIIMANE MOHIKAANLANE: Kuivastu maantee ääres on ainus tondiloss endise Kõljala sovhoosi lüpsilauda varemed. Foto: Tõnu Veldre

Keskkonnaministeerium valmistab ette seadusemuudatust, mis võimaldab maastikku reostavate lagunenud hoonete lammutamiseks keskkonnainvesteeringute keskuselt toetust küsida.

Toetust saab küsida kasutusest välja langenud ja lagunenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise või -rajatise likvideerimiseks. Toetuse taotlejateks võivad olla juriidilised isikud.
Keskkonnaminister Keit Pentus ütles, et maastikul silma riivavate tondilosside omanikul, samuti linnal või vallal on võimalik esitada keskkonnainvesteeringute keskusele taotlus, et saada inetu ja ümbrust risustava hoone lammutamiseks toetust. Kui taotluse teeb näiteks vallavalitsus või mõni mittetulundusühing, siis peab olemas olema ka omaniku kinnitus, et ta nõustub laguneva ja ohtliku hoone lammutamisega. Eelkõige on mõeldud vanu kolhoosiaegadest lagunema jäänud hooneid, suuri militaarehitisi või tööstushoonete varemeid.

Keit Pentus avaldas lootust, et esimesed taotlused tondilosside lammutamiseks võetakse vastu juba aasta esimeses pooles ja esimese vooru eelarve on miljon eurot. “Kui on näha, et huvi maastikku reostavate hoonete lammutamiseks on suur, siis on järgmises voorus võimalik summat ka suurendada. Tegu ei ole ühekordse aktsiooniga, vaid ikkagi pikaajalise programmiga,” rääkis keskkonnaminister.
Selliste tondilosside lammutamiseks, mis asuvad ettevõtjate valduses või maal, kehtib 50% omafinantseeringu nõue. Avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel on õigus saada toetust 90%. Omafinantseeringut ei nõuta omavalitsustelt, kui korrastatakse riigi maal või omandis olevaid objekte.
Maal on palju ka selliseid vanu endisi toomishooneid, mida ei kasutata, kuid mis ka veel ei lagune. Seda, millises seisus hoone on kõlbulik saama lammutustoetust, otsustab kohalik omavalitsus. Kui omavalitsus kinnitab, et tegu on sellise endise tööstus- või militaarhoonega, mis ümbrust risustab ja tuleb lammutada, siis on võimalik keskkonnainvesteeringute keskuselt selleks ka toetust küsida. Lõpliku otsuse teeb KIK-i nõukogu.
Keit Pentuse sõnul on orienteeruvad toetussummad suurusjärgus 40 000–200 000 eurot. Suuremate objektide korral võivad lammutustööd maksma minna ka kuni 500 000 eurot.

Saaremaal tondilosse jätkub

“Konkreetset ülevaadet meil ei ole, aga neid objekte on kümneid,” ütles Pihtla vallavanem Jüri Saar. Reeglina on kasutult seisvad objektid erakätes ja ehkki nii mõnigi neist tuleks kas korda teha või maha lammutada, pole Jüri Saare sõnul sugugi selge, millised on eraomaniku plaanid.
Kaarma valla keskkonnaspetsialist Kairi Niit ütles, et ka Kaarma vallas on eravalduses palju lagunenud hooneid ning samamoodi on küsimus selles, kas omanikud on lammutamisest huvitatud. “Nende peremeeste suhtumisest räägib ilmekalt nende ehituste olemasolu,” sõnas Kairi Niit.
Keskkonnaspetsialist avaldas ka arvamust, et kui hoonete omanik elab väljaspool maakonda või Eesti riiki, pole lootustki, et olukord paraneb. Küll aga leidub omavalitsusi ja ettevõtjaid, kes toetusraha kasutavad ja asja korda teevad. Vanadest kolhoosihoonetest Kaarma vallavalitsusel ülevaade puudub. “Kui asi läheb konkreetsemaks, eks siis paistab,” ütles Kairi Niit, kelle sõnul lammutab Kaarma vald ise praegu Aste alevikus ühte vana reoveepumplat.

Kõljala POÜ juht Tõnu Post ütles, et nende ettevõttel on mõned vanad tühjaks jäänud laudad, mida tõenäoliselt enam ei kasutata. “Kui selline toetus välja mõeldakse, siis miks mitte seda kasutada,” märkis Post. “Kui mööda Eestit sõita, siis näeb mahajäänud farmihooneid, kus pahatihiti pole enam õiget peremeest olemas. Kui nendest lahti saab, siis on see iseenesest tore,” leidis ta.

Print Friendly, PDF & Email