Saare maakonna kergejõustikus 15 rekordiparandust

Tehti 15 uut maakonna rekordit, neist viis ühtlasi ka Eesti rekordid. Lisaks veel 10 uut siserekordit või absoluuttulemust, neist 7 ühtlasi ka vabariigi siserekordid. Seega kokku mingil määral 25 rekordiparandust. (2010 kokku 10, 2009-17, 2008-23). Kui kahel eelneval aastal tehti enamus rekordiparandusi vasaraheites siis nüüd lisandus rekordiparandusi ka jooksualadel ja mõned kuulitõukes.

Kui varem on öeldud et Marek Niit tegi 10 rekordiparandust siis mina sain neid kokku 12. Neist esimesed 10 tegi ta USA-s. 07.mail parandas ta 200 m jooksus oma endise rekordi 20,69, aastast 2007, 20,46-le. Veel samal kuul jooksis ta uueks rekordiks 20,44 ja juunikuus 20,43. Kõik need tulemused on ühtlasi ka uued Eesti rekordid.
Samal 200 m distantsil tegi Niit 3 parandust ka siserekordite osas. Oma 2007.aastast Tallinnas jookstud ajast 21,09 jooksis ta jaanuarikuus üle 21,05-ga. Veebruarikuus tegi Marek veel 2 rekordiparandust, algul 21,02 ja seejärel 20,70.
Uus rekord (ka vabariigi) sündis veel 100 m jooksus. Märtsi lõpus jooksis ta Austinis tulemuseks 10,21. Eelmine Eesti rekord 10,28 kuulus Ago Kolbergi nimele ja oli jookstud kaheksa aastat tagasi. Kolm siserekordid (ehk absoluuttulemust) jooksis Niit 400 m jooksus, ka eelmine kuulus 46,91-ga eelnevast aastast tema nimele. Jaanuaris sai ta uueks rekordiks 46,76, veebruaris 46,67 ja 45,99. Maakonna rekordi 46,53 jooksis Marek ümber kaks korda. Esiteks juunikuus Novi Sadis 0,03 sekundiga – 46,50, seejärel 9.augustil Viljandis 46,11.
Uue maakonna rekordi 7.51,63 3000 m jooksus jooksis Tiidrek Nurme 13, juulil Belgias. Ka eelmine rekord 7.56,08 kuulus 2009. aastast tema nimele. Lisaks jooksis Tiidrek miilijooksus uueks rekordiks 3.59,74 augustikuus Kuldliiga etapil Viljandis (endine rekord 4.00,22) ja uue siserekordi 3.46,10 1500 m jooksus veebruarikuus Tallinnas. Kaks viimast on ka Eesti rekordid.
Kuus rekordiparandust tegi Genro Paas vasaraheites. Märtsis Pärnus 61.12, seejärel ligi kuu hiljem Tallinnas 61.15. 12.mail Tallinnas tuli järgmine rekord 61.44 ja seejärel 18 mail Tallinnas kõigepealt 61.90, siis ülejärgmisel katsel 62.40 ja neljandal katsel 62.63. Ka eelmisest aastast pärinev rekord 60.41 oli tema nimel.
Kolm absoluutset rekordiparandust (sisevõistlustel) tegi Linda Treiel kuulitõukes. Esimese tegi jaanuaris Tartu meistrivõistlustel 14.49, seejärel samal kuul Tallinnas Eesti talvistel kergejõustikumeistrivõistlustel meistritiitli toonud 14.62, edasi veebruaris samuti Tallinnas Eesti talvistel mitmevõistluse meistrivõistlustel 15.22. Juuni keskel Novi Sadis tõukas ta uueks maakonna rekordiks 14.95. Ka varasem rekord oli Linda nimel, aastast 2009 juunis Valgas tõugatud 14.28.
Medalid Eesti meistrivõistlustelt
Tuletame veelkord meelde Eesti (täiskasvanute) meistrivõistluste medalivõitjad.
Sisevõistlustelt toodi 5 medalit (2010-2, 2009-2, 2008-5). Veebruari keskel Tallinnas toimunud Eesti meistrivõistlustel sai kaks esikohta Tiidrek Nurme. 15oo meetri jooksus kaitses ta 3.51,33-ga meistritiitlit, aeg eelneva aastaga küll 4 sekundit kehvem. Nüüd on Tiidrekul viimase seitsme aastaga sisevõistlustel sel distantsil võidetud neli kulda ja kolm hõbemedalit. Meistritiitli sai ta ka 8.25,01-ga 3000 meetri jooksus. Sama võistlusel teenis kaks medalit ka Linda Treiel. Meistritiitlit kaitses ta 14.69-ga kuulitõukes (2010 13.55), kõrgushüppes võitis Linda 1.79-ga hõbemedali kõrgushüppes. Viievõistluses veebruari algul Tallinnas tuli Kaie Kand 4383 punktiga hõbemedalile.
Suvised võistlused lisasid 10 medalit. Juuli lõpus Tallinnas toimunud Eesti meistrivõistlustel sai kolm medalit Linda Treiel. Kuulitõukes tulemusega 14.04 esikoht, odaviskes 48.25-ga hõbemedal j kõrgushüppes 1.73-ga pronksmedal. Kaks meistritiitlit saavutas Marek Niit. 21,05 200 m jooksus ja 47,25 400 m jooksus, siin esimest korda. Tiitlivõidu tagas Tiidrek Nurme 14.19,14-ga 5000 m jooksus. Vasaraheites võitis tulemusega 57.76-ga hõbemedali Genro Paas.
Augusti algul Tartus toimunud mitmevõistluste meistrivõistlustelt seitsmevõistluses tuli eelneva aasta tiitlivõidust loobuda ja sai 5065 punktiga hõbemedali Linda Treiel. Juuni algul Viljandis toimunud Eesti meistrivõistlustel teatejooksudes sai 4×1500 meetri jooksus Tartu Ü ASK võistkonna koosseisus kuldmedali Tiidrek Nurme. Samuti võitis Tiidrek kuldmedali 8.oktoobril Tallinnas toimunud EKIDEN Eesti meistrivõistlustel Tartu Ü ASK 1 võistkonna koosseisus.
Seega tuli täiskasvanute meistrivõistelt maakonna sportlastelt kokku 15 medalit, neist 9 kulda. 2010 6-5, 2009 10-6, 2008 17-10, 2007 20-9.
Saarlased Eesti kergejõustiku edetabelis
Liidrikohti vabariigi 2011 aasta edetabelis on 7 (2010-8). Siin on arvestatud edetabelit välistingimustes tehtud tulemustest, meie edetabelis on arvestatud ka sisehooajal toimunud võistlustel tehtud tulemused. Näiteks 400 m jooksus on Eesti edetabelis Marek Niidu esikoha tulemus 46,11, maakonna edetabelis on ta aga liidrikohal hallis jookstud 45,99-ga.
Kolmel alal hoiab liidrikohta Tiidrek Nurme (aasta varem 4 alal). Seitsmendat aastat järjest on ta esikohal 3000 meetri jooksus, uue maakonna rekordiga 7.51,63, kuuendat aastat liidrikoht 5000 meetri jooksus, ajaga 13.37,08. Teist aastat liidrikoht miilijooksus uue vabariigi rekordiga 3.59,74.
Kolmel alal on esikohal ka Marek Niit (2010 ühel). Kolmandat aastat omab isikliku rekordiga 46,11 liidrikohta 400 meetri jooksus. 10,21-ga on liidrikoht 100 m jooksus ja 20,43-ga 200 m jooksus.
Nelja alaga kuulub esikümnesse Linda Treiel. Kui eelneval aastal tõusis Linda esimest korda tabelis esikohale, siis nüüd kordas ta jälle esikohta 14.95-ga kuulitõukes. Kõrgushüppes kordas 1.79-ga viiendat kohta, odaviskes on 48.25-ga kolmas, seitsmevõistluses 5389 punktiga neljas.
Kaie Kand on esikümnes kolme alaga: 14,16 100 m tõkkejooksus ja 14.24 kuulitõukes annab neljanda, 1.73 kõrgushüppes kuuenda koha. Vasaraheites on Genro Paas maakonna rekordiga 62.63 kolmas, Tõnis Juulik on teist aastat järjest tublil kuuendal kohal 2:33.37-ga maratonijooksus. Üheksandal kohal edetabelis on Andi Noot 3000 m jooksus – 9.02,03, Raigo Saar 110 m tõkkejooksus – 15,17, Leana Vahter odaviskes – 43.35, Ando Õitspuu 1000 m jooksus – 2.41,1. Esmakordselt jõudis vabariigi esikümnesse Maarja Helm, olles kettaheites 39.87-ga kümnes. Mitu esikümnekohta on veel tunnijooksus, siin hoiavad teist kohta 15788 meetriga Ahto Jakson ja 13168 meetriga Annika Vaher, kolmas Taimi Kangur 12930 m-ga. Neljas Ago Kokk 15140 m, viies Anti Toplaan 15093 m, seitsmes Raigo Saar 14359 m, kaheksas Janno Saamer 14325 m, üheksas Mairo Tänav 14215 m. Tõe huvides tuleb siiski öelda et möödunud aastal toimus vaid kolm tunnijooksuvõistlust, peale Kuressaare veel Tartus ja Kohilas.
Saaremaa kõigi aegade esikümnest
Kolm esikoha tulemuse parandamist tegi Marek Niit 200 m jooksus. Eelneva liidrikoha 20,69-lt parandas ta 20,46, 20,44 ja lõpuks 20,43-le. 400 m jooksus liidrikoht 46,53-lt 45,99-le ja 100 m jooksus 10,42-lt 10,21-le.
Tiidrek Nurme parandas kolmandat aastat järjest kahel jooksudistantsil esikohatulemust. Miilijooksus 4.00,22-lt 3.59,74-le ja 3000 m jooksus 7.55,37-lt 7.51,63-le.
Vasaraheites parandas Genro paas liidrikohta üle kahe meetri, tulemusega 62.63.
Kiiret edasiminekut teinud Andi Noot tõusis edetabelisse kahel alal, mõlemal viiendaks. 800 m jooksus 1.56,72 ja 1500 m jooksus 4.02,29.
Poolmaratonis parandas oma kaheksanda koha tulemust 42 sekundiga Kalev Õisnurm – 1:16.13. Maratonijooksus oli hooaja algul heas hoos Tõnis Juulik, parandades maratonijooksu teist tulemust poolteise minutiga, nüüd 2:33.37.
Ka naiste vasaraheites tehti edetabelis parandusi, lausa kolm. Kadri Pulk parandas oma tulemust viie meetriga ja tõusis neljandalt kohalt 32.44-ga kolmandaks. Linda Treieli 30.74 on neljas tulemus ja Grete Pokk parandas oma senist üheksanda koha tulemust ligi seitsme meetriga ja on nüüd 25.41-ga seitsmes. Miilijooksus tõusis Taimi Kangur ligi viiesekundilise parandusega neljandalt 6.03,9-ga kolmandaks, Annika Vaher 6.05,1-ga seitsmendalt kohalt neljandaks.
Linda Treiel tegi suure paranduse kuulitõukes. Senisele liidritulemusele lisas ligi meetri ja esikohatulemuseks on nüüd 15.22. Odaviskes parandas Linda oma teise koha tulemust poole meetriga, 48.25, kõrgushüppes 1.80-ga samuti teise koha tulemust, kaugushüppes tõusis viiendalt kohalt 5.76-ga kolmandaks.
Suure edasimineku kuulitõukes tegi samuti Kaie Kand ja tõusis neljandalt kohalt tulemusega 14.24 teiseks. Suure edasimineku tegi Maarja Helm ja on nüüd kettaheites 39.87-ga seitsmes. Teele Treiel tõusis kõrgushüppes 1.70-ga seitsmendaks (5-7). Poolmaratonis jooksis Liis Saar 1:44.54-ga end kuuendale kohale. !0 000 m jooksus jooksis staasikas jooksja Anne-Li Tilk minu arust esimest korda seda distantsi staadionil ja on nüüd 47.30,3-ga seitsmes. Greete Vapper parandas 400 m tõkkejooksus oma senist parimat aega ligi kuue sekundiga ja tõusis seitsmendalt kuuendaks. Kaugushüppes parandas Kaire Nurja ühe sm-ga üheksanda koha tulemust- 5.40. Väike elavnemine oli teivashüppes. Esikümnesse jõudsid: Sandra Teras 2.40-ga kuues, Eva Haavel 2.31-ga kaheksas ja Merily Porovart 2.30-ga kümnes.
Lisaks eespoolnimetatutele mahtusid oma eelmise aasta tulemusega kõigi aegade edetabeli kümne parema tulemuse hulka veel Raigo Saar 110 ja 400 m tõkkejooksus, Genro Paas ja Erik Saar kuulitõukes, Tiidrek Nurme, Johanna Toplaan ja Annika Vaher 5000 m jooksus, Annika veel 3000, 10 000, tunnijooksus ja maratonijooksus. Taimi Kangur 3000, 10 000 ja tunnijooksus, Anne-Li Tilk ja Ando Õitspuu poolmaratonis, Kalev Õisnurm maratonijooksus, Darola Kruusik 1500 m jooksus. 100 m tõkkejooksus Linda Treiel ja Kaie Kand, Linda veel seitsmevõistluses ja Kaie kaugushüppes. Kaire Nurja kolmikhüppes, Leana Vahter ja Sander Suurhans odaviskes.
Neil kõigil on aga varasematest aastatest esikümnes juba samad või paremad tulemused kirjas.
Võrdlesin ka kahe viimase aasta edetabeleid, et mis aladel oli edasiminek, kus tagasiminek. Võrreldes 2010.aastaga olid tulemused paremad meeste 3000 m jooksus, kaugushüppes ja odaviskes, naiste 400, 800 ja miilijooksus, 100 m tõkkejooksus, kõrgus-, kaugus- ja teivashüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes.
Tagasiminek oli järgmistel aladel: mehed 400 m, 800 m, 1000 m, 1500 m, miil, 2000 m, 5000 m, 10 000 m, tunnijooks, pool- ja täismaraton, naised 200 m, 1500 m, 2000 m, 3000 m, 5000 m, 10 000 m, tunnijooks ja maraton. Nii et põhiline tulemuste halvenemine oli jooksualadel.
Maakonna edetabelis on arvestatud ka sisevõistlustel tehtud tulemusi (h). Vabariigi edetabelid on eraldi sise- ja välishooajal tehtud tulemuste kohta. Seega võib meie edetabelis olla mõnel võistlejal kirjas parem tulemus kui tal vabariigi omas.
Kui siin lehejutus või edetabelis juhtub olema mõni ebatäpsus, palun kindlasti ühendust telefonil 50 949 88 või info@tonureisid.ee.

Tõnu Vaher

Print Friendly, PDF & Email