Lugeja kiri (4)

Lugesin uudist “Mees peksis teist päise päeva ajal kultuurikeskuses” (SH, 9. veebruar) ning mind üllatas politsei ja piirivalve pressiesindaja Hedy Tammelehe kommentaar artikli lõpus: “Politsei käis sündmuskohal, kuid mehed olid lahkunud ja politseisse keegi avaldust teinud ei ole. /—/, kuna mehed midagi ära ei lõhkunud, ei olnud pretensioone ka raamatukogul.”

Mind hämmastas politsei käitumine, kes ei pidanud vajalikuks kriminaalmenetlust algatada, olgugi et väärkohtlemine leidis aset avalikus ruumis ning sel oli mitu pealtnägijat, raamatukogutöötajad nende seas.
See, kui rünnatud inimene on nii hirmul, et ei julge uue väärkohtlemise kartuses politseile avaldust teha, ei tohiks ometi tähendada, et kurjategijad valitsevad meid hirmu ja terrori abil. Vägivald ei saa vabas demokraatlikus ühiskonnas olla ainult kannatanu mure, vaid sellest peaks alati huvituma politsei.

Raske peksmine avalikus kohas on vastuvaidlematult suur oht ka kõrvalseisjaile. Antud juhul ähvardas vägivallatseja ilmselgelt ka teisi inimesi.
Raamatukogu kommentaar asja kohta oli tõesti kummaline: kui midagi materiaalset ei rikutud, neil pretensioone ei ole. Kas raamatukogu juhtkonna reaktsioon tähendab siis, et käituda võib ükskõik kuidas, tingimusel, et midagi ära ei lõhu? Kas raamatukogu juhtkond ei saa siis aru, et antud juhul rikuti linna hallatavas ruumis raskelt üldist rahu ja inimeste turvalisust?
Soovin, et seda juhtumit kommenteeriks linnavalitsus ja eelkõige linnapea. Millised on antud juhtumi puhul võetud meetmed ning mida teha, et sellised asjad tulevikus ei korduks?

Murelik kodanik
(nimi on toimetusele teada)

Print Friendly, PDF & Email