Juhtkiri: Varjatud kuriteod (1)

“Kuressaare on turvaline linn,” kiidavad ühest suust ametnikud ja kõigepealt ikka need, kes peavad selle turvalisuse eest vastutama. Linnakodanikud ja -külalised sageli nii ei arva, eriti kui nad on pealt näinud mõnda peksmist kas siis keset päist päeva või öises linnas.

Vahel tundub, et ametnikud kas ei liigu (jalgsi) linnas või kui nad seda teevadki, on neil silmaklapid peas. Kuidas siis muidu seletada seda, et keset Kuressaare linna asuvas raamatukogus pekstakse keset päeva inimene läbi ning politsei ei liiguta lillegi, sest talle pole avaldust tehtud! Eelmisel nädalal ilmunud leheloo peale ei reageerinud ka linnajuhid.

Kas pole veider? Pole paberit ega kirjakohta, pole ka inimest, loe: pätti ega ohvrit. Ja kui mõelda, et meie väikeses linnas liiguvad ka lapsed ning teevad seda täiskasvanud saatjata, siis kuidas seletada neile kodus, et osa kuritegusid ongi varjatud, sest nendega ei hakka mitte kunagi mitte keegi tegelema.

Print Friendly, PDF & Email