Väikestes idudes peitub tõeline vägi

Väikestes idudes peitub tõeline vägi

SEEMNETE IME: Nende neljapäevaste idandite tarvis kulus seemneid spetsiaalses kasvulavas kaks supilusikatäit. Foto: Tõnu Veldre

Nüüd, kus aasta pimedamad kuud on meie kehast viinud pea viimsed energiavarud, on paras aeg end turgutada idude imelise jõuga. Kas või paar nädalatki.

A. Vogeli instituudi esindaja Eestis Andra Pihlase sõnul on Alfred Vogel ise ja tema instituudi teadlased seda meelt, et üldiselt piisab inimesele igapäevaseks elutegevuseks tavapärasest toidust. Ent nelja aastaajaga piirkonnas elavad inimesed vajavad lisaks ka niinimetatud supertoitu. Seda põhjusel, et aastas on perioode, kus keha nõuab rohkem energiat, väsib kiiremini ning vajab enam vitamiine ja mineraalaineid.
Laias laastus kuuluvad supertoidu rühma marjad, viljad ja seemned. “Seemnetesse on talletunud kogu pakett toitaineid, mida taim vajab kasvama hakkamiseks,” märkis Pihlas ja lisas, et supertoidu väge vajab inimene alates veebruarist, mil neli pikka ja pimedat kuud on seljataga ning keha igatseb turgutuse järele.
Kogenud idandaja kinnitas, et ühest küljest võib olla raske tagada iga päev oma kehale 100% naturaalset toitu, aga teisalt – kui natukenegi oma toidulauda jälgida ja täiustada, see päris võimatu siiski polevat. Vaeva tasub näha eriti laste puhul, kes kasvavad iga päev ja tund.
“See vundament, millest me lapsed n-ö ehitame, peab vähemalt esimesel viiel aastal olema täisväärtuslik. Loomulikult ei tee täisväärtusliku toidu söömine ka edaspidi meile üldse paha,” rääkis Pihlas, illustreerides oma mõtet tarkuseteraga: “Üks indiaanlane on kunagi öelnud, et valge inimene sureb, täis toidutaldrik nina ees. Sellega pidas ta silmas heledanahaliste vaegtoitumist, kuna reeglina tegeleme me kõhu täitmisega, mitte kõhu toitmisega.”

Idandid kui tõelised vitamiinikapslid

Seemet võrdles Andra Pihlas vitamiinikapsliga, millel on aga tehisvitamiini ees mitu eelist.
“Loodus on seemnes vitamiinide vahekorrad paika pannud ning keha omastab neid kõige paremal kujul. Neis leidub ka palju B-kompleksvitamiine. Ja kui seeme puutub kokku veega, algavad selles n-ö pallikeses imelised biokeemilised protsessid – vitamiinide ja mineraalainete kogus mitmekordistub. Näiteks E-vitamiini kogus on nisuidandis 13 korda suurem kui kuivas nisuseemnes.”
Täisteratooteid, kliisid, seemneid ja idandeid saab Pihlase sõnul nimetada ka “korstnapühkijateks”, sest need sisaldavad häid ja inimorganismile omaseid kiudaineid, mis puhastavad soolestikku liigsest kolesteroolist ja valgujääkidest.
Idandamise juures on oluline teada, et erinevad idud sisaldavad erinevaid vitamiine ja mineraalaineid, teiseks on neil ka väga erinev maitse. Näiteks munguba ja lutsern on mahedamaitselised, aedrõikaidud aga teravamaitselised.
Alustajale idandajale sobivadki ideaalselt munguba ja lutsern, mis idanevad ka kõige kergemini. Ent tasub proovida idandada ka aasristiku, por-
ru-, punapeedi, punase salati, brokoli-, lina-, nisu-, odra-, rukki-, kressi- ja läätseseemneid. Ubade ja läätsede puhul kehtib aga reegel: toorelt, töötlemata võib süüa ainult mungoa ja rohelise läätse idusid, teisi tuleb enne kuumtöödelda.

Kõik seemned pole idandamiseks

Samal ajal tuleb meeles pidada, et idandada võib ainult idandamiseks mõeldud või isekorjatud seemneid. Neid, mida müüakse aianduspoes külvamiseks, idandada ei tohi, kuna neil võib olla n-ö väetisepagas seljas. Idandada ei tohi ka näiteks tilli- ja küüslauguseemneid.
Kel kätt ja oskusi, võib spetsialisti hinnangul seemneid idandada igal pool, ent algaja elu teevad lihtsamaks kas sõelkaanega purk või spetsiaalsed akrüülklaasist kasvulavad. Viimased ei lase läbi UV-kiirgust ja neis idandamine õnnestub 97%.
Idandid tahavad kasvamiseks õhku, niiskust ja õiget temperatuuri (20–22 soojakraadi) ega armasta UV-kiirgust. Hallitus hakkab idandite juures arenema, kui toatemperatuur on vajaminevast madalam või kõrgem. Kui kasvulava läheb hallitama, tasub seda söögiäädikaga desinfitseerida. Idandite loputusvesi on jällegi ideaalne lillekastmisvesi, kuna sisaldab mineraale. Loputamine varieerub ühest kolme korrani päevas. Ent midagi ei juhtu, kui üks päev loputamist vahele jääb.

Toidulaual annab idanditega väga palju eksperimenteerida, kõige lihtsam variant on kasutada neid garneeringuks hommikuvõileivale või -pudrule. Samas sobivad nad hästi külmsuppides, rohesmuutides, lutserniidu juured sobivad ideaalselt ka magustoitudesse ning pähklise maitsega päevalilleidandid lihakastmesse. “Kuldne keskmine idude söömisel on kaks supilusikatäit korraga, mahedamaitselisi võib rohkemgi süüa. Kõige parem, kuulake oma sisetunnet ja teie keha ütleb teile, mis talle sobib,” soovitas A. Vogeli instituudi esindaja Eestis.

Kuula samal teemal Kadi raadio saadet “Tervisejutud” 13. veebruaril pärast kella üheseid uudiseid, kordussaade on eetris 19. veebruaril kl 13.


KOGEMUS

Lii Kirves
Saarte Sahver
Olen valmisidandeid varem poest ostnud, viimasel ajal aga ka ise seemneid idandanud. Idude isekasvatamise eelis on selles, et nii saab katsetada suuremat sortimenti ning maitsvamad ja tervislikumad on nad ka. Pealegi on idud suurepärane roheline lisand talvisele vitamiinivaesele toidulauale ja tervisele. Idandamisprotsessi tasub ette võtta ka koos lastega, kuna neile pakub asi iseenesest suurt isetegemisrõõmu ja pärast söövad nad idusid hea meelega.

Üks tore soovitus ka kontoriinimestele, kes tahavad midagi teha oma töötajate tervise heaks. Kindlasti leidub kontoripoolel mõni naisterahvas, kel on pisut aega paberitele vahelduseks ka idanditega tegeleda. Väike idanditega purgike ettevõtte kööginurgas või kontorilaual pakub nii silmailu kui ka kolleegidele turgutavat vitamiinisüsti!

Print Friendly, PDF & Email