Riigikogulased, mida teete, et Leisi päästekomando jääks? (24)

Meie 17. jaanuari lehes sõna võtnud riigikogulased pidasid toona vajalikuks, et Leisi päästekomando alles jääks. Nüüd on päästeameti peadirektor sulgemisotsusele alla kirjutanud, Leisi vallavalitsus ja volikogu plaanivad aga võitlust komando säilitamise nimel jätkata.

Seekord küsime riigikogu liikmetelt: mida olete Saare maakonna saadikuna ette võtnud ja mida kavatsete teha, et Leisi komando siiski alles jääks?

Kajar Lember, SDE:
Lisaks arvamuste avaldamisele meedias ja riigikogus oli SDE fraktsiooni kõige põhimõttelisem tegu tänavuse riigieelarve arutelude juures meie vastav parandusettepanek, mille sisu oli päästekomandodele lisavahendite suunamine. Selle aktsepteerimise korral oleksid päästekomandod alles jäänud ja kaasnenud ka päästjate palgatõus.
Kahjuks koalitsiooni kuuluvad IRL ja Reformierakond seda ei aktsepteerinud ning hääletasid selle eelnõu välja. Seetõttu on ikka väga silmakirjalik, et ka valitsuserakondade saadikud leheveergudel häma ajavad suurest murest komandode tuleviku pärast. See oli selgelt poliitilise valiku küsimus ja tänane koalitsioon tegi sulgemise valiku.

Tõnis Palts, IRL:
Leisi päästekomando otsustati sulgeda vaatamata paljude, sealhulgas minu vastuseisule. Otsustajate argument oli murdmiseks liiga tugev – ressurssi jagatakse ümber nii, et see jaotuks võimalikult efektiivselt üle Eesti. Seega pole mul ega teistel poliitikutel siin täna kiidelda millegagi, küll aga on võimalik vabandada ja mõelda edasisele.
Probleem on tegelikult ju mujal. Me peame koos näitama, kust saab raha kokku hoida, kust võtta vahendeid, et niisuguseid asju edaspidi ei juhtuks. Olen võidelnud rumalate väljaminekute vastu nagu 32 miljoni euro eest mõttetute Hiina vedurite ostmine, Koidula luksusliku piirijaama ehitamine, mittevajaliku kai rajamine 25 miljoni euro eest Paldiskis. Kui sellise priiskamise vastu võidelnuks rohkem erinevate eluvaldkondade inimesi, oleks meil tõenäoliselt vahendeid Leisi komando alles jätmiseks.
Nüüd peame vaatama tulevikku. Näitlikult: et viie aasta pärast ei peaks sulgema Orissaare komandot, peame koos seisma selliste hulluste vastu nagu on 100 miljonit eurot maksev muuseumikoloss Tartus, 30 miljonit eurot neelav Eesti rahvusringhäälingu uus hoone Tallinnas Tondil jne. Kuni meil ei ole ühisest rahakotist rääkides julgust öelda välja ebapopu-
laarseid, kuid mõistlikke seisukohti, ei saa tulla ka kiitlema, kuidas on “võideldud” ja sõna võetud näiteks päästekomandode säilitamise nimel. Eriti olukorras, kus ise on vaikides toetatud meie ühiste vahendite suurt raiskamist.

Kalle Laanet, Keskerakond:
Olen saarte saadikurühma esimehena kutsunud päästeameti juhtkonna meie rühma ja palunud selgitusi antud sulgemisplaani kohta. See toimus juba 2011. aasta sügisel. Meie ettepanek oli mitte sulgeda komandosid saartel, kus on eritingimused võrreldes mandriga.
Keskerakonna fraktsiooni liikmed on esitanud mitu arupärimist siseministrile, praegugi on ministril ühele arupärimisele vastamata. Kirjutasime siseministrile pöördumise, et enne kui ei ole riikliku päästekomando asemele loodud sega- või vabatahtlikkuse põhimõttel töötavat komandot, ei tohi ühtki komandot sulgeda. Tänaseni ei ole me vastust saanud.
Kahepoolseid kohtumisi siseministriga on mul olnud sellel teemal oma viis, rääkimata telefonikõnedest.
Samuti olen korduvalt rääkinud nii päästeameti peadirektori kui ka tema asetäitjaga. Oleme neid kohtumisi teinud suuresti koos kolleeg Kalev Kotkasega, kelle suur mure oli Emmaste komando sulgemine.

Urve Tiidus, Reformierakond:
Kui professionaalid tõestavad, et elupäästevõimekuse parandamiseks on ümberkorraldused ja sulgemised vajalikud, siis kogu infot omamata on kõrvalseisjal, ka minul, raske vastu vaielda. Olen jätkuvalt seisukohal, et kompromiss Leisi komando küsimuses on parem kui komando kaotamine. Väidetavalt olevatki kompromiss vabatahtliku päästemeeskonna arendamine kohapeal ja selleks rahalise ressursi andmine. Maakonna ja ka siseministeeriumi huvi peaks olema mehitada ja rahastada vabatahtlik üksus nii, et erialase ettevalmistuse ja kogemusega vennad sealt ei läheks mujale tööd otsima. Kuna kohalik omavalitsus on asunud kohtuteele, annab ka see käik asjas selgust.
Respekteerides ametkonna õigust oma tööd paremini korraldada, soovin siiski vastust ka Leisi päästjate küsimusele, miks Leisist väiksema elanike arvuga piirkonnas jäi komando alles, aga saarel asuva Leisi oma armu ei leidnud.
Statistika järgi jääb juhtude ja väljasõitude arv Leisis loomulikult kõvasti alla vabariigi keskmisi näitajaid. Loodan väga, et vabatahtlik pääste rakendub edukalt ning mitte meeste ja valla kulul.

Jaanus Tamkivilt ei õnnestunud meil vastust saada.

Print Friendly, PDF & Email