Kuidas kasvatada puudega last (1)

Kuidas kasvatada puudega last

ABIANDJAD: Ise puudega last kasvatavad Eve ja Hannes Nelis asutasid MTÜ Elu Jaoks, et aidata sarnaste probleemidega peresid. Koostöös Ahvenamaa heategevusorganisatsiooniga Emmaus korraldatakse vajalikke loenguid ja infopäevi. Foto: Peeter Kukk

Puudega last kasvatavad Hannes ja Eve Nelis leidsid endas piisavalt hingejõudu, et aidata kõiki sarnase probleemiga peresid. Koostöös Ahvenamaa heategevusorganisatsiooniga Emmaus korraldatakse vajalikke loenguid ja infopäevi. Seekord on kõik huvilised oodatud 20. veebruaril Saaremaa puuetega inimeste kojas.

Kaks ja pool aastat tagasi nägi ilmavalgust Neliste pere noorim laps, kes sündis mitmeid nädalaid oodatust varem. Nelised said omal nahal tunda katsumusi, mis tabavad enneaegselt sündinud ja puudega lapse vanemaid, ja jõudsid tõdemusele, et tahavad sarnase probleemiga perede aitamiseks midagi ära teha.
“Korraldasin tuttavate ringis mõttetalgud,” meenutas Eve Nelis, lisades, et kõige südamelähedasem oli ikka see teema, mis oli oma peret lähedalt puudutanud. Juba sünnitusmajast alates märkas Eve Nelis mitmeid kitsaskohti süsteemis. Kõige suurema koormuse saavad tema sõnul enneaegsete või haigete laste emad. Paljudes peredes ei pea lapse isa koormusele vastu ja leiab endale uue kaaslase. Nii jääb naine puudega lapsega täiesti üksi.

Raskused sünnitusmajas

Juba haiglas (nt enneaegsed vastsündinud viiakse Tallinnasse) tuleb tihti rinda pista personaliga, kes ei valda eesti keelt ega saa alati aru, mida teha tuleb. Harvad ei ole olukorrad, kus niigi stressis emad jooksevad võidu toa poole, kus tillukesed lapsed on juhtmetega kuvöösides, kui kellegi andur tegi häält, aga õed joovad parajasti kohvi.
Mures emad on haiglas üksi ning kahjuks paljud nendest ka pärast kodus üksi. Igapäevased toimetused kasvavad üle pea ning lapsele vajalikud treeningud võivad tahaplaanile jääda juba seetõttu, et väsinud ema lihtsalt ei jõua.
“See kõik nõuab meeletut hingejõudu,” räägib Eve, kellel on kodus kindel toetaja olemas, kellega koos oma väiksele pojale võimalusi välja võidelda. Palju on aga neid peresid, kes saavad mõnest võimalusest teada alles aastaid hiljem, sest ei ole osanud õigest kohast infot otsida või küsida.

Mis saab edasi?

Tugisüsteem on Neliste sõnul lapsekingades ning lapse heaolu sõltub paljuski sellest, kui palju jõuavad vanemad ise talle võimalusi välja nuhkida. Näiteks Leedus jõuab info kohe sünnitusmajast otse spetsialistide ja perearstideni. Meil aga takistab seda andmekaitseseadus. Perearstide sõnul on ainus teavitaja ema. See võib aga mõne lapse abistamise lootusetult kaugele lükata.
Probleeme on väga palju, kas või see, et vanemahüvitis lõpeb. Raha on hädasti vaja, kuid tööle minna ei saa, sest laps peab olema heades kätes. Omavalitsused küll kompenseerivad lapsehoidu, kuid teevad seda vaid siis, kui õnnestub saada litsentseeritud ja koolitatud hoidja, kuid neid kahjuks palju ei ole. Nokk kinni, saba lahti. Taolisi näiteid on Nelistel kuhjaga.
“Me oleme tõstatanud probleemi, aga me ei saagi teha muud kui vaid teadlikkust tõsta ja oma jõud ühendada,” selgitavad Nelised, kes loodavad, et ehk jõuab nende hääl ükskord ka poliitikuteni.

Olla abivajajale lähedal

Kõike seda kogedes otsustasidki Nelised luua MTÜ Elu Jaoks, mille põhiline mõte on jõuda kõigi nendeni, kes abi vajavad. Lisaks puudega laste peredele soovivad nad aidata neidki, kel lihtsalt raske ja pole piisavalt süüa. Kuigi esialgu liigutakse edasi sammhaaval, on MTÜ-l suurejoonelised tulevikuplaanid.
Nelised on juba ära teinud suure töö – lisaks läbirääkimistele ametnikega korraldasid nad eelmisel aastal koos Kaarma vallaga puuetega laste vanemate kogunemise, et välja selgitada, mida nende jaoks teha annab. Kohale tuli paarkümmend lapsevanemat. Nende põhiline soov ongi spetsialistide loengud ja koolitused, et saada võimalikult palju infot.
“Meil ei ole küll litsentsi, aga me saame organiseerida lektoreid, kes peavad loengu,” rääkis Hannes Nelis, lisades, et päeva teisel poolel saavad lapsevanemad omavahel mõtteid vahetada. Esimene kokkulepe saadi psühholoog Lia Hansoga.
Nelised loodavad, et kõik lapsevanemad saavad vastava info, et psühholoogi kuulama tulla. Kokkusaamisel saavad nad aga juba kontakte vahetada ja edasine suhtlemine on lihtsam.
Kuidas kõik toimima hakkab, ei tea täna täpselt keegi, sest palju sõltub lapsevanemate koostööst, kuid kindel on see, et neid, kellel on raske, tuleb aidata.

Kust tuleb raha?

Lektorite kutsumiseks ja infopäevade korraldamiseks on vaja raha. Just siin tulebki appi koostööpartner Emmaus. Nad saadavad kaks korda aastas Ahvenamaalt Saaremaale teele autokoorma abisaadetisi. Vajalikud invatarbed jagatakse abivajajatele ja riided müüakse maha. Saadud raha eest saabki infopäevi korraldada.
Esialgu tehakse loenguid ja hiljem, kui rahaline olukord paraneb, on plaanis abistada ka puuetega laste vanemaid.
“Emad on ju hooletusse jäetud,” märgib Hannes Nelis, tuues välja just selle, et keegi ei ole siiani pakkunud abistavaid lahendusi emadele, kes aastaid oma haiget last tassivad ja tõstavad. Nelistel on plaanis võimaldada nendel emadel käia soodsamalt ujumas, võimlemas või massaažis.
Kokkuvõtteks kinnitavad nad, et vaatamata kitsaskohtadele on Saaremaal palju ka neid häid asju, millele tuginedes on päris hea pihta hakata. Näitena toodi ära just osa toredaid sotsiaaltöötajaid, hästi organiseeritud invaparkimine Kuressaares ja koostöö organisatsiooniga Meelespea.

 


 

SEMINAR

Puudega laps ja perekond psühholoogi pilgu läbi
Saaremaa puuetega inimeste kojas, 20. veebruaril

Kavas:

  • Kell 10.45–11 kogunemine, tervituskohv, registreerimine
  • Kl 11 MTÜ Elu Jaoks tutvustamine, kuidas ja miks ellu kutsuti (Hannes ja Eve Nelis)
  • Kl 11.30–13 psühholoog Lia Hanso loeng teemal “Puudega laps ja perekond psühholoogi pilgu läbi”
  • Kl 13–14 jätkuv kohviring ja lapsevanemate jututund, edaspidiste plaanide tegemine vastavalt lastevanemate soovidele ja ootustele

Korraldab MTÜ Elu Jaoks. Täname koostööpartnereid – Saaremaa puuetega inimeste koda, Kuressaare linnavalitsust ja Kaarma valla sotsiaalosakonda.

Print Friendly, PDF & Email