Käre külm toob kaasa tulekahjude arvu kasvu

Külmade ilmadega tõuseb igal aastal eluhoonetes puhkenud tulekahjude arv. Hooletusest põhjustatud tulekahjusid puhkeb aastaringselt, kuid kütteperioodil kasvab just nende tulekahjude arv, mis saavad alguse kütmisest.

Käreda pakasega tuleb kütta mõõdukalt, sest korsten on külm ja järsk temperatuurimuutus võib ahju lõhkuda. Soovitatav on kütta ühe ahjutäie kaupa ning jagada küttekorrad päeva peale, küttes näiteks hommikul ja õhtul. Kindlasti ei tohi küttekollet jätta järelevalveta ning hea peab seisma ka selle eest, et küttekolded oleksid korras ja hooldatud. Eramajade omanikud võivad korstnat pühkida vastava oskuse korral ka ise, kutseline korstnapühkija tuleb kutsuda kord viie aasta jooksul. Korstnat tuleb pühkida sellise tihedusega, et oleks välistatud tahmapõlengu oht.
Ka elektriküttega tuleb ettevaatlik olla. Puhuritega ei tohi üle pingutada, neid tohib kasutada ainult siis, kui ise kodus ollakse. Järelevalveta jäetud puhuritest on alguse saanud mitmeid tulekahjusid. Puhur või õliradiaator ei ole üldjuhul mõeldud pikaajaliselt vooluvõrku jätmiseks. Konkreetse mudeli kohta peab elektrilisel küttekehal kaasas olema juhend, milles kirjas olevaid soovitusi ja nõudeid tuleb järgida. Oluline on, et elektriradiaatoreid kasutades oleksid ka elektrijuhtmed kodus korras ning vastaksid talvel suuremale elektritarbimisele.

Talvel põhjustavad inimesed tulekahjusid ka külmunud torusid leeklambi või näiteks tööstusliku fööniga soojendades. Jäätunud torud on võimalik ohutult üles soojendada näiteks soojakaabliga või ka kuuma veega, kui torudele on ligipääs olemas. Kui ise ei suudeta ohutult torustikke üles sulatada, tuleks appi kutsuda spetsialistid. Torustike külmumise vältimiseks tuleb need katta lisaisolatsiooniga.
Vältimaks võõraste isikute poolt keldris või kuuris tehtud lahtisest tulest alguse saanud põlengut, tuleks elaniketa hoonete uksed lukustada ja sulgeda ka muud juurdepääsuteed. Külmade ilmadega otsivad alalise elupaigata inimesed kohta, kuhu külma eest peitu pugeda, ning enamasti ei valita vahendeid ega kohta, kuhu soojasaamiseks tuli tehakse. Kui küttekolded on ära lõhutud, siis tehakse tuli põrandale või köetakse katkist tulekollet. Mõlemal juhul on tulekahju tekke oht väga suur. Enne külmaperioodi ei tee paha, kui omanik vaatab üle, kas tema tühjalt seisev maja on ikka nii suletud, et sinna takistamatult sisse ei saa.
Tuleohutusalaseid nõuandeid saab päästeala infotelefonilt 1524.
Ning lõpetuseks: veebruar on meie kliimas tavaliselt üks külmemaid kuid ning mitte vähem oluline on tuleohutuse kõrval meeles pidada ka ütlust “pole olemas halba ilma, on vale riietus”. Paukuva pakase korral tuleks ennast korralikult ja soojalt riidesse panna ka siis, kui te ei plaani pikemaks ajaks õue miinuskraadide kätte jääda. Külmakraade vaadates tuleks arvestada ka nn tuulekülma ehk tunnetuslikku külma, mis võib aknataguse kraadiklaasi näidust suurel määral erineda. Temperatuure, mida inimene õues olles reaalselt tunneb, saab vaadata Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi kodulehelt www.emhi.ee .

Viktor Saaremets,
Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Print Friendly, PDF & Email