Kaitseliidu rühm ka Kaarma valda

Kaitseliidu rühm ka Kaarma valda

ARUTAMAS: Kristian Kivimäe (vasakul) ja Kristjan Moora.
Foto: Rein Orn

2011. aasta jaanuaris taasasutati Kaitseliidu Saaremaa maleva koosseisus Kuressaare malevkond, mille vastutusalas on praegu Saaremaa lääneosa ja Ruhnu saar, kokku siis Kuressaare linn ja 10 valda. Valdades iseseisvalt tegutsevate Kaitseliidu territoriaalsete üksuste optimaalne suurus on väiksemates valdades rühm (ca 30 meest) ja suuremates valdades-asulates kompanii (ca 100 meest).

Kaarma rühma moodustamisest ja Kaitseliidu tegemistest üldiselt vestlesin Kaarma Elu toimetuses möödunud nädalal KL-i Saaremaa maleva pealiku kolonelleitnant Kristjan Mooraga ja staabiülem leitnant Kristian Kivimäega.

Jutuajamise hakatuseks küsisin maleva pealikult, millega KL-i Saaremaa malev praegu tegeleb.

Saaremaa malev on üks osa Eesti Kaitseliidust kui tervikust ja selle poolest ei erine me ülejäänud KL-i malevatest eriti, aga kui võtta eraldi Lääne-Eesti ja saared, siis on meie eripära see, et Saaremaal puuduvad näiteks kaitseväe väeüksused. See seab aga meie maleva vastutuse teistest pisut kõrgemaks. Nii Kaitseliidus tervikuna kui ka Saaremaa malevas on üks peamisi ülesandeid KL-i rahuaegsete struktuuriüksuste loomine. See ei ole aga mõeldav kohalike omavalitsuste kaasamiseta. Kogu see protsess on tervikuna suunatud riigikaitse rahumeelsele arendamisele ja kriiside vältimisele ja hõlmab näiteks:

  • koolides noortega tehtavat tööd (noored kotkad ja kodutütred);
  • traditsioonide järgimist ja tähtpäevade ühist tähistamist;
  • planeerimise alast koostööd riigikaitseliste otsuste lisamisel valla investeeringute kavasse;
  • valla kriisikomisjoniga tehtavat praktilist tööd jne.

Olete pöördunud Kaarma vallavalitsuse poole ettepanekuga moodustada vallas KL-i rühm. Mis on selle ettepaneku eesmärk?

Siin on väga selge eesmärk, näiteks kui võtame aluseks meie riigi mudeli, siis on see jagatud maakondadeks, mis omakorda jagunevad valdadeks, ja kohalike üksuste loomisel on selge, et tuleb teha koostööd vallavalitsusega. Kaarma valla elanikke-kaitseliitlasi on minu arvates juba piisavalt, aga paraku ei ole KL-i ridades veel vallavolikogu ja valitsuse liikmeid. Territoriaalse üksuse loomisel on eelkõige tähtis, kuidas me oma edasist tegutsemist vallaga korraldame. Kui on näiteks tegemist mingi rahuaegse kriisisituatsiooniga, siis kuidas ja kellega me praktiliselt seda koostööd arendame? Kuna sõjaeelses Eesti vabariigis oli tavaks, et Kaitseliitu kuulusid kindlasti ka kohaliku omavalitsuse juhid, siis miks peaks see praegu teisiti olema. Mitmes Saaremaa vallas see juba on nii, aga paljudes on siin veel arenguruumi.

Vallavalitsus on ühel oma istungil põgusalt arutanud küsimust, et kas Kaarma valda ja Kuressaare linna võiks ehk edaspidi vaadelda n-ö ühe piirkonnana, seda just hädaolukorra puhul. Kas selline kontekst oleks Kaitseliidule vastuvõetav?

Minu arvates ei ole siin tegu lihtsalt hinnangu andmisega, vaatlemise asemel peaksite siis ka tekkinud hädaohu korral suutma reaalselt tegutseda. Toon näite: kui te peaksite mingil hetkel näiteks jagama vallarahvale toidukaarte, siis Kuressaare linnal ei ole mingit kohustust Kaarma valla elanikele neid anda ning kui osa Kaarma valla rahvast on harjunud linnas poes käima, siis võib tekkida olukord, kus neile sealt lihtsalt enam toitu ei anta! Siin kerkibki reaalse ohu puhul valla ette konkreetne küsimus, kuidas antud olukord lahendada ja muidugi kes seda praktikas teevad. Kui tänases situatsioonis me võiksime koostööd näha mitmesugustel ühistel üritustel osalemises, näiteks vabariigi aastapäeval Kuressaares Vabadussõja ausamba juures miitingul osaledes või valla suurematel pidupäevadel turvateenistust korraldades, aga kui asi jõuab juba seaduslike kohustusteni ja raha kulutamiseni ning teatud varude soetamiseni keerulistes olukordades toimetulekuks, siis kipub see tihti omavalitsuste eelarvest välja jääma.

Milline on teie seisukoht, kas Kaarma vallal oleks mõttekas liituda Kuressaare malevkonnaga või luua ikkagi oma rühmad ja miks mitte ka kompanii?

Põhimõtteliselt on ju vald olemas, sellest tulenevalt ka vastutus ja kohustused ning kui kriisiolukorras peaks vald neid kohustusi täitma hakkama, siis puuduvad teil ju praegu selleks vajalikud mehhanismid. Meie KL-i poolt moodustaksime koostöös vallaga kohaliku üksuse, mille vastutusalaks jääks suurem osa vallast. Samuti on hetkel problemaatiline, kuidas ja milliste hoobadega juhtida kriisiolukorras tegutsemist erinevates valla piirkondades, Astes, Eiklas, Nasval jne.
Rahuajal saab mobiliseerida külavanemaid ja nende kaudu rahvast tegutsema, aga kui mingis olukorras internetiside enam ei tööta ja mobiiliside ka puudub, mis siis saab? Tavaliselt just siis pöördutaksegi Kaitseliidu poole, kui rahuaegsed vahendid enam ei toimi. Järelikult tuleb need kriisisituatsioonid praegu, arendades koostööd n-ö läbi mängida, et siis reaalses olukorras on tõenäoline, et suudame inimtekkelisi kriise vältida. Vastuseks küsimusele arvan, et kuna elanikke on Kaarma vallas piisavalt, siis ei tohiks omaette kompanii moodustamine olla probleem. Sellisel juhul oleks võimalik ka eraldi rühmadega katta nii Aste, Kaarma kui ka näiteks Eikla piirkond. Samas tuleks Nasva kandis ja sealt edasi luua kindlasti üks eraldi allüksus. Kelle alluvuses see hakkab töötama, kuidas juhtimine toimub, seda tuleks veel otsustada, sest hästi juhtida saab ikka vaid kompaktselt paiknevaid üksusi. Kuna teie hallata on ka Abruka saar, siis arvan, et see ja näiteks Roomassaare sadam peaksid looma omaette üksused. Tallinna maleval on näiteks loodud eraldi mereväe divisjon – mille poolest meie siis viletsamad oleme?

Kui palju liikmeid on praegu KL-i Saaremaa malevas ja kui palju kuulub sinna Kaarma valla elanikke?

Hetkel on malevas 500 meest, neist Kaarma elanikke tublisti ühe rühma jagu, seega oleks igati mõistlik moodustada neist eraldi Kaarma rühm. Kuidas rühma tegevust edaspidi korraldada? Kui lähtuda praegu sellest, et Kaarma vallamaja asub Kuressaare territooriumil, siis oleks mõistlik moodustada rühm Kuressaare malevkonna koosseisus ja nagu juba öeldud, teised rühmad valla eelnimetatud piirkondlike keskuste juurde. Muidugi oleks soovitav, et piirkondlikel rühmadel oleks võimalik vallalt saada kasutamiseks mõned ruumid, mis oleksid rühma tegevuse koordineerimise seisukohalt hädavajalikud.

Kaarma Elu lugejaile teadmiseks, et 6. veebruaril olid KL Saaremaa Maleva juhid taas vallamajas, kus arutati edasist koostöö ka valla juhtidega.

Print Friendly, PDF & Email