Abruka raamatukogule üheksa kasti lugemisvara (1)

Abruka raamatukogule üheksa kasti lugemisvara

VALLAAMETNIK VÄIKESAARE ELANIKE TEENISTUSES: Kaarma valla arengu peaspetsialist Aare Saar aitas kargel talvehommikul raamatukaste autost laeva tassida. Foto: Tõnu Veldre

Jaanuarikuu viimasel päeval laaditi Roomassaare sadamas Abruka laeva Heili pardale üheksa kasti raamatuid väikesaare raamatukogu tarvis. Raamatukogu juhataja Helle Kesküla ütles õnnelikuna, et Tallinna hoiuraamatukogus sai ta saarerahva jaoks kõik head raamatud välja valida.

Hoiuraamatukogu on koht, kuhu tuuakse maaraamatukogudest üle Eesti raamatuid kokku. Kui näiteks mõni raamatukogu likvideeritakse, viiakse kirjavara hoiuraamatukokku, kust see taas kasutusse läheb. Piltlikult öeldes võib hoiuraamatukogu ka ümberjaotuspunktiks nimetada.
“Valisin välja just need, mida soovisin,” rääkis Kesküla, lisades, et Abruka raamatukogu täienes ca 200 raamatu võrra.
“Tõin uuemaid ja vanemaid raamatuid, ilu- ja teatmekirjandust,” loetles Kesküla. “Uudiskirjanduse ostmiseks eraldatakse meile vähe raha, kuna see määratakse elanike arvu järgi. Abruka saar püsielanike rohkusega aga kiidelda ei saa.”
Aprillikuus hakkavad aga saabuma suveabruklased ning suvel külastatakse ka raamatukogu rohkem.
“Just suveabruklaste hulgas on palju kõrgharidusega inimesi,” ütles Kesküla. “Eks seepärast peab ka raamatukogu nende nõudmistele vastama.”
“Ilmselt pead silmas kultuuriminister Rein Langi ranget ettekirjutust,” ei saa ma aasimata jätta.
“Selle ettekirjutusega on nüüd niimoodi, et meie rahvas eriti Erik Tohvrit ei loe, Cartlandi ka mitte. Meil on hoopis teised kriteeriumid,” viitas raamatukogu juhataja ennekõike suvekülaliste lugemissoovidele.
Hoiuraamatukogu jagab kirjavara tasuta. Uute raamatute eest peab raamatukogu aga maksma. Tänavu on Abruka raamatukogu Helle Kesküla sõnul saanud neli uut raamatut.

Mullu sai väikesaare raamatukogu 175 raamatut, neist 99 annetuste-kingitustena. 76 raamatu eest tuli pisikesel raamatukogul tasuda.
Kõik saare eakamad luge-mishuvilised ei jaksa enam ise raamatukoguteed ette võtta. See ei tähenda aga, et hea raamat neile kättesaamatuks jääb. Helle Kesküla pakib soovitud raamatud seljakotti, võtab kelgu ja läheb. Kui vanainimesel raamat läbi loetud, helistab ta raamatukogu juhatajale, esitab uue soovi ja Helle sätib end uuele ringile.

Print Friendly, PDF & Email