Vabatahtlik töö pole kohustus, vaid võimalus (1)

Vabatahtlik töö on paljude jaoks müsteerium ja kaunikesti mõistetamatu. Tegelikult, kui päris aus olla, oli see paras müsteerium ka minu jaoks, kuni avastasin midagi.

Ma avastasin, et vabatahtlik töö laiendab huvialadega tegelemise võimalusi, ning seda päris jõudsasti. See avab uusi aknaid, mida igapäevase nii-öelda meelelahutusega ei ole eales võimalik avada.
Tänu sellele jõudsingi ma PÖFF-i vabatahtlikuks. Üldiselt tekkis minu mõistmatuses teatav kõikumine juba aasta varem, kui sattusin nägema mitmeid tuttavaid (sellal Kuressaare kuursaalis) PÖFF-i vabatahtlikena pileteid müümas ja saali korrastamas – tundus olevat midagi eriliselt vinget ja lahedat, kuid suurt rohkem ma sellele siis rõhku ei pannud.
Sel aastal haarasin aga kohe ohjad pihku ja kappasin, pea ees, teadmatusse. Võtsin ühendust ürituse juhtkonnaga ning edasi jäigi ainult uut kogemust oodata.

Juba olingi koos kaasjüngri Georg Arnoldiga Kuressaare Linnateatri riietehoius nobedasti riideid vastu võtmas ja kella kukkudes kiiresti filmiseansile jooksmas. Vabatahtliku töö eest sai vähemalt tasuta kino näha.Segadus ja mõistmatus olid momentaanselt pühitud – lihtsalt kuidagi eriti kõikvõimas tunne on olla piisavalt eriline ja nautida suurepärast filmielamust Kuressaare Linnateatri rõdul, kus koos sinuga on heal juhul vaid käputäis inimesi.
Arvatavasti see tunne ongi üks olulisemaid teetähiseid, milles peitub see vabatahtliku töö müstiline saladus. Tõesti, võib-olla kõlab see veidi totakalt ja kohati veidi naiivselt, aga ma usun, et paljude noorte jaoks see täpselt niimoodi välja kujuneb.
Mina isiklikult suutsin sellest kogemusest noppida sõnajalaõie ning hea pakkumise korral olen nüüd igatahes valmis osalema vabatahtlikes projektides.

Samas tõesti, üritades hüpata üle pooltäis klaasist, siis loomulikult peab suutma tajuda seda, mis olukordades on vabatahtlikkus ja oma abistava käe pakkumine põhjendatud, kuna tihtipeale võib aktiivne noor kokkuhoidliku tööandja silmis muutuda magusaks maiuseks, kellele mesijuttu rääkida ja ta sellega ikkesse meelitada.
See on aga harv juhus ning isiklikult utsitan küll kõiki takka julgust kokku võtma ja proovima – ehk peitub just selles teie tulevik!?

Kaspar Viilup

Print Friendly, PDF & Email