Piraatlus ehk reklaam (2)

Piraatlus ehk reklaam

Viimasel ajal on väga palju räägitud SOPA-st, ACTA-st ja kõigist teistest niinimetatud maailmaparandavatest seadustest, mis peaksid meie elu paremaks muutma. Võib öelda, et tõepoolest ei ole enam ühtegi päeva, kui ma ei kuuleks sellest midagi.

Viimasel ajal on väga palju räägitud SOPA-st, ACTA-st ja kõigist teistest niinimetatud maailmaparandavatest seadustest, mis peaksid meie elu paremaks muutma. Võib öelda, et tõepoolest ei ole enam ühtegi päeva, kui ma ei kuuleks sellest midagi.

SOPA ehk Stop Online Piracy Act loodi piraatluse kaotamiseks ning et kõik tublid inimesed saaksid oma töö eest tasu ja nende loomingut ei levitataks internetis inimeste poolt, kellel puuduvad selleks õigused.
Jah, ma saan sellest kõigest aru ja iseenesest ei ole mul midagi selle vastu, aga siis hakkasin ma uurima, et kuidas see kõik mind ennast puudutab. Ja see ajas mulle veidi hirmu nahka. Ühed räägivad, et midagi halba ei juhtu ja me ei pruugigi seda muutust tähele panna, teised aga, et halvimal juhul jääme me ilma kõigist oma internetti riputatud piltidest, andmetest, videotest ja mälestustest, inimesi hakatakse arreteerima lihtsalt selle pärast, et nende iPodides, mp3-des või telefonides on piraatmuusikat, Facebooki postitus sisaldab mingit linki, infot või pilti, millele meil nn copyright’i pole.

Asi ei saa ju tegelikult nii hulluks minna, tekkis mul kohe küsimus. Ma ei tea vist kedagi, kes poleks kunagi alla laadinud ühtegi laulu, filmi vms internetist. Sarnaselt paljude teistega on mul tunne, et SOPA võib olla selle interneti lõpp, mida me kõik nii väga armastame ja tunneme. Arvatakse, et mis seal ikka, ju varsti tuleb internet 2 ja kõik on jälle hästi. Aga miks peaksime oma elu veel raskemaks tegema, kui see praegu on? Mis siis praegusel internetil viga on? Teatud piiridesse jäädes on piraatlus minu arvates nagu reklaam. Paljusid artiste ja lugusid ma vist ei teakski, kui sellist võimalust ei oleks. Lisaks saavad artistid tasuta reklaami, ja me elame maailmas, kus inimestel tuleb osata ennast müüa, et läbi lüüa. Seega võib plaadimüük tänu piraatlusele isegi tõusta.
Andmevahetus on tähtis osa kõigi tänapäeva noorte elus. Ja kui me ei saa seda enam interneti kaudu teha, siis leitakse teine võimalus. Rasked olud pidid ju leidlikumaks tegema. Siiski usun, et ei ole vaja olukorda kunstlikult keerulisemaks muuta. Kui seadus läbi läheb, siis avab see ukse internetilehekülgede omavahelisele jõhkrusele, sest anonüümselt saab teatada, kui mõni lehekülg sisaldab midagi lubamatut, ning selliseid on palju. Suuremad lehed suudavad end alguses võib-olla kaitsta, kuid väiksemad tallatakse lihtsalt maha, kui suudetakse tõestada, et nad on süüdi.

Mina tõesti ei kujuta ette elu ilma Wikipedia, YouTube’i või mõne leheküljeta, kust on hea otsida abistavaid õppematerjale ja infot. Ma ei hakka ju iga küsimusega raamatukokku jooksma, kui on vaja otsida mõni luuletus, vaadata mingeid pilte. Ma võiks ju lihtsalt interneti kaudu kõik kätte saada. Kui ma ei tohi kopeerida endale ühtegi faili, siis tekib küsimus, et kuhu on kadunud sõnavabadus, kas ma ei tohi kasutada sõnu, mida keegi juba on lausunud, kas ma ei tohi endale arvutisse salvestada mõnd armast pilti, mille on teinud keegi teine. Võib-olla ma ei oska ise pildistada.

Või siis näiteks filmide allalaadimine. Kui kellelgi on film arvutis olemas ja ta tahab seda teistega jagada, siis miks ei tohiks ta seda teha? DVD-d ma ju võin sõbrale laenata, fotosid käest kätte anda on lubatud, laule laulda on lubatud, miks ma ei või neid siis jagada, istudes mõnusasti arvuti taga.
Üpriski palju olen kuulnud, et ACTA ega SOPA tavainimest ei mõjuta, aga alles lugesin, et mõjutavad ikka küll. Kui ACTA mõjutab kuidagimoodi neid firmasid, kes sellega tegelevad, siis hakkavad nemad ka oma tarbijaid mõjutama. Hakatakse rohkem kontrollima meie postituste sisu ja seda tsenseerima. Näiteks kui ma ütlen oma postituses mõne kuulsuse nime – nt mu sõbranna on täiega Madonna nägu – ja lisan sinna juurde mõned tema laulusõnad, siis ei pruugi see üles minna, sest äkki Madonnale see ei meeldi.

SOPA mõte iseenesest on üllas ja väga ilus, aga võib-olla ei mõista selle koostajad piraatluse ja andmejagamise tähtsust meile, noortele. Pidamata jääksid pea kõik noorte üritused, kui me peaksime ostma iTunes’ist kõik need lood, mille järgi tantsida, või äkki hoopis ostma sada erinevat plaati. Võib-olla oleksin ma SOPA poolt, kui see oleks veidike leebem või annaks mingi alternatiivi, aga praegu ma lihtsalt loodan, et see seadus ei lähe läbi.

Pärlin Luhila

Print Friendly, PDF & Email