Orissaare äge kingsepp (6)

Orissaare äge kingsepp

HEA TEENINDAJA: Möödunud aastal esitati Orissaare kingsepp Mait Siivesti hea teenindaja nominendiks. Ta on Ida-Saaremaa ainus kingsepp. Foto: Aare Laine

Möödunud aastal Saare maakonna hea teenindaja nominendiks esitatud Mait Siivesti peab Orissaare bussipaviljonis kingsepatöökoda. Meistrimees on Ida-Saaremaal ainus kingsepp, kes võib tegutseda ka sadulsepa ja võtmete tegijana. Hobikorras valmistab orissaarlane tipptasemel vibusid ja Xpert Veematkad OÜ kutsus meistrimehe ainulaadset kanuud ehitama.

Kolmapäeva ennelõunal saame kingsepa töötoas rahulikult juttu vesta. Kolmveerand tunni jooksul ei astu sisse ühtegi klienti. Parandatud jalatsid ootavad kenasti riiulisse rivistatuna omanikke järele.
Orissaare elanikke ja üldse Ida-Saaremaa inimesi on Pärnust saarele kolinud kingseppmeister teenindanud kaks ja pool aastat. Kingsepastaaži on Mait Siivestil juba veerandsaja aasta ringis.
Kõigepealt õppis noormees autoremondilukksepaks, seejärel rätsepaks ja siis kingsepaks. Siivestil on kätt, silma ja oskusi veel paljude asjade tegemiseks. Hobina meisterdab ta kodus vibusid. Need ei ole lihtsalt niisama pajuokstest ja nöörist kokkupandud mänguasjad, vaid meisterlikult valmistatud tipptasemel sporditarbed. Tegelikult võiks nende riistapuudega jahtigi pidada. Vibuküttidel on aga Eestis jahipidamine keelatud.

Arenes rätsepast kingsepaks

“Töötasin Pärnus rätsepana. Sõber kõrval tegutses kingsepana. Jälgisin tema tegutsemist ja kingsepatöö hakkas meeldima. Õppisin ameti selgeks ja 25 aastat tagasi saingi kingsepana tööd,” meenutab nüüdne orissaarlane.
Maidu sõnul võtsid saarlased teda väga hästi vastu. “Inimesed on sõbralikud. Keegi pole öelnud, et kuhu sa, mats, nüüd tulid. Olen väga rahul,” nendib Siivesti.
Vahel tavatsetakse targutavale inimesele öelda, et iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Mait Siivesti on veendunud, et on oma jaoks õiged liistud leidnud ja nende juurde ta ka jääb.
“Tulin Saaremaale, käed taskus. Töövahendeid siin ju ei olnud. Kirjutasin töötukassale projekti. See kiideti heaks. Saadud raha eest sain sisseseade, rentisin selle toakese ja võisin tööga alustada. Tegelikult kipub natuke enam kui kümne ruutmeetrine tuba väikeseks jääma. Sadulsepa töid siin täismahus teha ei saa. Võiksin teha ka autoistme katteid, paadikatuseid ja mida kõike veel, aga ruumipuudus selles töötoas ei võimalda neid töid ette võtta. Väiksemaid esemeid nagu kotte, igasuguseid rihmasid ja muid selliseid asju saan siin meisterdada küll,” maalib meistrimees oma tööst pildi.

Otseselt jalatsite valmistamisega kingseppmeister ei tegele. Tõsi, varem on Mait Siivesti kuueliikmelises meeskonnas ka uusi jalatseid valmistanud. “Siin ei tule uute kingade või saabaste tegemine kõne alla. See töö nõuab spetsiifilisi seadmeid. Head liistud tuleb tellida välismaalt. Need on väga kallid. Väljaminekud oleksid hästi suured. Pikaajaliste kogemuste põhjal saan öelda, et neid inimesi, kes tahavad kingsepalt uusi kingi tellida, on väga vähe. Pole ju mõtet kalleid seadmeid ja materjale ühe või kahe paari kingade jaoks seisma osta,” võtab Siivesti jutuotsad kokku.

Kvaliteedi väärtustamisest

Mõnigi kord oleme kuulnud inimesi rääkivat: ma ei ole nii rikas, et osta odavaid kingi või ülikonda. Tõsi ta on. Loogiliselt võttes kuluvad odavamad jalatsid, mis kehvemast materjalist tehtud, kiiremini kui vastupidavamast toormest valmistatud kallimad kingad, saapad või sportjalatsid. Ka odavamad jalanõud võivad esmapilgul ju väga kenad välja näha, aga mõnepäevase või -nädalase kandmise järel kaotavad nad kähku oma väljanägemise, ja mis veel hullem, annavad õmblustest järele, tallad purunevad, kontsad tulevad lahti, nahk praguneb jne.
“Inimesed ei oska tegelikult jalatsite kvaliteeti väärtustada. Korralikud nahast jalatsid tuntud firma kaubamärgiga peavad palju kauem vastu kui odavad ja sealjuures võib-olla päris kena välimusega kunstnahast jalatsid,” hindab igasuguseid jalanõusid parandanud kingsepp.
Nii huvitav kui see ka pole, külastavad kingseppa rohkem naised. Orissaare kingsepatöötoa riiulitel hakkavad samuti silma naistesaapad ja -kingad.
“Mehed toovad parandada rohkem tööjalatseid, millega metsatööl käivad või jahil. Parandada annab igasuguseid asju, ka sportjalatseid. Olen kingsepatööd teinud ka Soomes ja Iirimaal ning näinud, mida seal parandada pakutakse. Näiteks iirlased armastavad käia nahktallaga jalatsitega. Nahktallaga saapad ja kingad on seal ülekaalus,” märgib rajataguse kogemusega spetsialist.

Kingseppmeister lisab, et õpib iga päevaga midagi juurde. Kuigi jalatsite tegumood põhimõtteliselt ei muutu, ei saa nii öelda materjalide kohta. Ikka on nii, et kontsad tulevad lahti, saapaninad lähevad irvakile, lukud katkevad, tallad murduvad. Need on tüüpilised vead. “Ma olen ikka ka päris hulle asju näinud. Siia on toodud katkine saabas. Kui vajaliku koha peale liimi panin, siis sulas auk veelgi suuremaks. Seejärel pead leidma võimaluse jalanõu ikkagi terveks teha. Iseasi, kui kaua see edasisel kandmisel vastu peab. Kõik oleneb materjalist,” räägib Siivesti imelikest juhtumistest.
Parandamise teeb keerulisemaks seegi, kui omanik on enne kingsepa juurde tulekut ise proovinud jalavarju remontida. “Nüüd pean parandama ka omaniku tehtud parandusjäljed. Mul tööd jällegi juures. Pealegi läheb rohkem aega.”

Olgu jalats milline tahes, õige meister saab ikka hakkama. Mait Siivesti on terveks teinud ka ehtsad karusnahksed untad, on uue elu andnud krossisõitja saabastele. Neile tuli autokummist muster alla panna. Isegi klaasplastist tallaga kinga on kingsepal tulnud putitada. “Hakkasin sellele kontsaplekki alla lööma. Terve tald lendas sealjuures kohe kildudeks. See oli minu kooliraha maksmine – maksin omanikule kingad kinni, mis mul muud üle jäi,” meenutab Mait üht aastatetagust seika Pärnus.
Katkisi kummikuidki tuuakse Orissaare kingsepatuppa. “Olen kummikuid ka nahkpaigaga parandanud, peavad vett küll,” räägib meister.

On juhendanud moeloojatki

Kord pöördus kogenud kingaparandaja poole Saaremaa ühisgümnaasiumi tollane abiturient Teele Koel, kes kirjutas uurimistööd moekollektsiooni “King of Uganda” loomisest.
“Jalanõude, eriti kingade valmistamine on suurele osale inimestest tundmatu ala. Autor uuris protsessi kohta veidi internetist, kuid tegemist on tööga, mis vajab spetsialisti juhendamist. Esmalt joonistati kingade disain. Nõu küsiti kohalikelt kingseppadelt ning saadi kontakt 23-aastase kingsepa-staažiga Mait Siivestiga, kes andis sobivad liistud, nõuandeid lõigete konstrueerimiseks, vajaminevate materjalide müüjate andmed ja näitas ette kogu tööprotsessi,” on Teele Koel kirjeldanud.
Kingseppmeister Maidu sõnul võttis Teele õpetust lausa lennult. “Kui ta enda valmistatud pealsetega minu juurde tuli, siis imestasin – ma ei oleks osanud ise ka paremaid teha. Näitasin siis, kuidas talda alla pannakse. Ta tegi kingad täiesti iseseisvalt valmis. Minul pole tema kiitmiseks lihtsalt sõnu. Teele tuli, nägi ja tegi,” hindab õpetaja rollis olnud kingsepp andekat õpilast.

Mitte väga ammu aega tagasi leidis käsitöömeister uue hobi. Kodus on tal ette näidata kaks omavalmistatud idamaist vibu. Üks neist tehtud Saaremaa kadakast, teise valmistamisel on kasutatud vesipühvli sarvi. Vibudele tugevuse ja elastsuse andmisel on oma osa põdrakõõlustel. Tegelikult on see terve teadus, mis väärib edaspidi kindlasti eraldi lugu.
Omaette loo saab ka Mait Siivesti teisest harrastusest. Aleviku külje all töökojas on valmimisjärgus puidust kanuu, mille tegemist iga töö peale meister Siivesti möödunud aastal alustas. Xpert Veematkad OÜ egiidi all on plaanis taolisi veesõidukeid Orissaares ehitama hakata.
Praegu on kanuuehitamises tekkinud väike paus, mis tingitud investeerimisest. “Kevadel soojade ilmadega läheb uue hooga lahti. Loodan, et juuni lõpus võib meie uut alust Orissaare lähistel seilamas näha,” viskab meister veksli välja.

Print Friendly, PDF & Email