Ajakirjanik arvab: Sina või Teie (1)

Ajakirjanikuna võin vist öelda, et olen suhelnud igasuguste inimestega. Jutukatega ja sellistega, kel tuleb sõnu justkui tangidega suust kiskuda. Viisakatega ja niisugustega, kelle kohta vanasti öeldi: sellel pole küll mingit lastetuba. Pidage mind vanamoodsaks, ent minu jaoks on üks viisakuse näitaja see, kui võõras inimene ütleb teisele võõrale “Teie”. Mitte “sina”, mille kasutamine ka võõraste vahel üha populaarsemaks muutub.

Mõni kuu tagasi helistas mulle tööasjus üks meesterahvas. Ma polnud teda kunagi näost näkku kohanud ega temaga telefonitsi vestelnud. Tema aga rääkis minuga kui mõne oma semuga, kasutades algusest peale pöördumist “sina”. Ei küsinud jutuajamise algul: “Kas ütleme Teie või sina?”
Tundsin end miskipärast pisut puudutatuna (ehk rohkemgi kui pisut, sest siin ma nüüd sellest kirjutan). Mis sellest, et see mees on enam-vähem mu eakaaslane ja ühevanused võiks ju teisele “sina” öelda… Samas, ka see mees on nagu minagi üles kasvanud veel ajal, mil kindel reegel kõlas: võõrale öeldakse “Teie”. Sinatamist peeti matslikuks. Aga ajad muutuvad ja meie koos nendega. Või vähemalt suur osa meist.
Kuigi võõrastevahelisse sinatamisse suhtuvad paljud praegusel ajal neutraalselt ja isegi pooldavalt, mõjub minu jaoks kummastavalt, kui kaupluses müüja ostjat tundmata talle teatab: “Oota, ma vaatan järele, kas neid pükse (seda kleiti, raamatut, kooki jms) veel on!” Sellisest käitumisest turul saan ma veel aru.

Ka tabab mind kerge hämmeldus, kui võõras bussijuht, kes ei reageeri mu teretamisele, küsib pahuralt: “Kus sa sõita tahad?” Kui üldse midagi küsib… Tänamisele ega nägemist-soovile selline mees tavaliselt ei vasta.
Vahel mõtlen, et võiks ju ajaga kaasas käia ning sinatamisest harjumuse kujundada, aga pole see nii kerge ühti. Mõne inimese puhul see “sina” lihtsalt ei tule üle huulte. Ükskõik kui head need suhted teietatavaga (kellega ehk tööalaselt kümneid kordi vestelnud olen ning kes ise mulle juba ammu “sina” ütleb) ka poleks. Nõukaaegse kasvatuse mõjust nii kergesti juba lahti ei saa…

Print Friendly, PDF & Email