Liivi lahes otsitakse kohta avamere tuulepargile (2)

Esmaspäevast alates teeb Liivi lahe, kaasa arvatud Saaremaa ja Ruhnu ranniku kohal vaatluslende uurimisgrupp, kelle ülesandeks on Eesti-Läti koostööprogrammi raames välja selgitada sobivad paigad tulevase avamere tuulepargi rajamiseks.

“Eesmärk on lätlastega kahasse Liivi lahes kaardistada nii lindude ja hüljeste asukohad kui ka teha tuule- ja jäämõõdistusi, et selgitada välja, kuhu oleks Liivi lahes kõige soodsam avamere tuuleparke rajada,” rääkis maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadur Leho Luigujõe. Tema kaardistab teadlaste grupiga lindude asurkondi. Hüljeste loendamiseks ja mõõdistustöödeks on moodustatud meeskonnad nii Eesti kui ka Läti poolel.
Loendus- ja mõõdistustööd käivad kõigil neljal aastaajal, et tänavu sügiseks saaks teha kokkuvõtte Liivi lahe aastaringsetest oludest.
“Seirelennud toimuvad kolmandat korda, esimesed olid möödunud aasta suvel ja sügisel,” märkis Leho Luigujõe. “Viimane kolmepäevane seirelend toimub aprilli lõpus ja siis on aega kuni sügiseni tulemusi analüüsida ja kokkuvõtteid teha.”
Kui esmaspäeval toimusid seirelennud Pärnu lahel ja Kihnu lähistel, siis teisipäeval Saaremaal Sõrvest Kübassaareni, Liivi lahe keskosas kuni Ruhnuni välja.

Seni suurim avastus puudutabki just Ruhnut, sest saare lähedusse merre kavandatava suure tuulepargi projekti võib lisaks kohalike elanike vastuseisule põhja lasta ka asjaolu, et tulevase tuulepargi asukohas on palju talvituvaid linde.
“Lindude koondumisala on seal Ruhnust loodes asuva madaliku juures päris suur ja tuulepargi rajamisel tekibki just tõsine konflikt arktiliste lindudega, sest seal on tuhandepealisi parvi. See on tõsine konfliktikoht,” rääkis Leho Luigujõe.
Lisaks lindude ja hüljeste probleemile võivad tuuleparkide võimalike asukohtade osas korrektiive teha tuule- ja jäämõõdistused, sest pole otstarbekas rajada tuulepark ebasoodsate tuulte või jääoludega asukohta.

Tuuleenergia projekt

Projekti “Liivi laht kui tuuleenergia ressurss” eesmärk ongi teaduspõhiselt kaardistada Liivi lahe meretuule väljad ja jäätingimused, hüljeste ja lindude elupaigad ja rändeteed, inimeste suhtumine tuuleparkidesse ja võimalik majanduslik väljund kogu Liivi lahe piirkonna osas. Projekti GORWIND partnerid on uurimisinstituudid Eestist ja Lätist ning Eestimaa ja Läti looduse fond.

Print Friendly, PDF & Email