Väikesed mõttevälgatused (4)

Tehtud on päevatööd, öö alles kaugel teel.
Mida siin ikka teed, vaataks pisut telekat veel.
Mõnusalt seadki end teleka ette,
puldigi võtad truult endale kätte.
Kosutaks vaimu ja leiaks sealt head,
mõnegi filmi, mis elust – no tead.
Kõpsuta läbi kõik kanali jada,
kuid seal ikka üks märul ajab teist taga.
Neis ikka üks mees nii võitmatu pull,
kes tapab kõik pahad ja on justkui hull.
Vastased pingutavad paigast või naba,
ikkagi ükski kuul teda ei taba…
Tüütult klõpsutan edasi telekanuppe,
ehk näeks kuskil mõnusaid muusikajuppe.
Kuid eest leiad taas üksnes noortejätsi,
kus inglise keeles nad miskit ju mätsi.
Ei saa ma aru, miks on see küll nõnda,
või ei tea nad eesti keeles laulugi mõnda.
Miks nad küll võõrkeeles nõnda siis käravad
või on see nii popp, kui niimoodi säravad.
Teisel kanalil taas mõne poliitikuga jutt,
neil loba nii ilus, et oh sa mu mutt!
Ei saa nad aru, mis vaesel on häda,
et kiruvad ikka – me riigis kõik mäda.
Kas enam ei viitsi nad tööd siin teha
või soovivad kah lihtsalt maailma näha?
Miks muidu nad võõrsile tööle siit rända
ja nõnda oma ülemaid nii reetlikult ründa.
Neil rikastel alati kõik on siis hästi,
kui tööline rabab poolmuidu, mis kästi.
OH, kuidas vaataks mõnd toredamat saadet,
lihtsatest lauludest, kodust või maadest.
Miks meil küll taidlusest saateid ei tehta
või selles lihtsalt taas glamuuri ei nähta.
Lõpuks panen ma teleka hoopiski kinni
ja raamatulehtedelt otsin lohutust mingit.
Nüüd aga jällegi valiku ees,
kuna seadusi muutis üks tormakas mees.
Kes arvas, et lihtrahval lühike aru,
kuna laenutab tobedaid raamatuid koju.
Vaja neil käsuga teha kõik selgeks
ja küllap siis saavad pead omal helgeks.
Milleks ajaviiteromaane rahvale vaja,
parem teatud ringkonnale avada raja.
Rännaku raamat ehk küll riiulitolmu,
kuid vähemalt raha rännanud valitute hõlmu.
Seadusi muudab ja käskusid annab,
kuid kas see ka soovitud tulemusi kannab.
Raamatuid loen ma meelsasti ikka,
kuid nüüd vast sirvin taas koduriiulit pikka…

Nadežda Sepp

Print Friendly, PDF & Email