Teateid tindirindelt: Saaremaa sulgemise otsus on lõplik

Just selline võiks olla järgmine pealkiri, mida kohalikust ajakirjandusest lugeda saab. Vaadates viimastel nädalatel saarel toimunut, näib see olevat igati loogiline asjade käik. Aga kas seda lubadust usaldada?

Terve saare sulgemine võib küll alguses imelik tunduda, aga küll me ära harjuksime. Kohalik kogukond kaotaks, kuid samas saaksid Eesti suuremad keskused sellest kindlasti kasu. Mammutkoolid saaksid õpilasi veel juurde ja pritsumehed saaksid ülejäänud tehnikaga tõsta oma päästevõimet suuremates linnades.
Koolide ja päästekomandode sulgemine on emotsionaalne teema, kuid kindlasti on selleks mingid põhjused. Raha on ju vähe – isegi nii vähe, et ka pangaautomaate suletakse. Tuleb mõista, et ümberkorraldusi peab tegema ja mõned neist võivad olla ka vajalikud.
Kummaline on sulgemisotsuste juures sageli see, kuidas viimase hetkeni üritatakse asjadest “teisiti rääkida”. Kuressaare põhikooli sulgemise eel lubas haridusala abilinnapea Argo Kirss õpetajatele selge sõnaga, et kool jääb. Eelmise aasta sügisel kinnitas regionaalminister Siim Valmar Kiisler Saare omavalitsusjuhtide ees, et Saare maakonnas ühtegi päästekomandot ei suleta. Kaarma valla juhid on sellega võrreldes käitunud isegi korrektselt ja kooli sulgemise plaanidest ausamalt rääkinud.

Kuhu edasi? Mida veel sulgeda saaks? Mille kohta veel jura võiks ajada? Lähiajal võib oodata näiteks maagümnaasiumide kadumist ja ka ühe linnagümnaasiumi surma. Selles osas on juba lubadus välja antud. Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ütles vaid kaks nädalat tagasi oma Saaremaa visiidil, et tema ei näe põhjust ühte linnagümnaasiumi kaotada. Jätkem need sõnad meelde!
Aga mida teevad vallajuhid oma asutuste säilimise nimel? Vaidlevad Raimu Aardamiga! Hea küll, loomulikult tehakse ka asist tööd. Negatiivsete arusaamiste tekkimise taga pole ainult poliitikud ise, vaid suuresti ka tindisõdurid, kes meelsamini mölisemist kui arutamist kajastavad ja katteta lubadusi suurte tähtedega trükivad. Eks ole erakondadel ja ajakirjandusel ühine roll selles, et just nende vastu on usaldus viimase kahekümne aasta jooksul Eestis enim kukkunud.

Print Friendly, PDF & Email