Avalik pöördumine taunib veiste karjatamist Loodes (12)

Avalik pöördumine taunib veiste karjatamist Loodes

AED TAANDUB: Keskkonnaamet kavatseb piki kergliiklusteed kulgeva karjaaia ümber paigutada. Foto: Tõnu Veldre

Reedel keskkonnaametis toimunud pärandkoosluse ümarlaual tegi Mändjala elanik Andres Toom avaliku pöördumise, milles ta kritiseeris keskkonnaameti plaani alustada Loode tammiku piirkonnas lihaveiste karjatamist.

Andres Toomi sõnul teeb keskkonnaamet juba pikemat aega ettevalmistusi loomade karjatamiseks Loode tammiku piirkonnas 35–45 aastat tagasi rajatud männikus. Kui metsameeste ja enamiku põllumajandusega seotud inimeste meelest on karjatamine kultuurpuistus oma olemuselt täiesti amoraalne tegevus, siis mingi osa nn looduskaitsjatest on asunud vastupidisele seisukohale, osutas Toom.
Rääkimata sellest, et karjatamiseks välja valitud ala pole ilmselt kunagi olnud puisniit, teeb Andres Toomi murelikuks, et ala sobivust loomapidamiseks pole piisavalt analüüsitud.
Pärandkoosluste aladel karjatamine võiks Toomi sõnul tulla kõne alla neis kohtades, mis vajavad puhastamist eelkõige lehtpuuvõsast, aga mitte metsas, kus rohurinne on olematu või kohati üldse puudub. Antud juhul pole keskkonnaametil aga mingit ülevaadet, kas Loode tammiku piirkonnas leidub veistele üldse piisavalt sööta.

Mullateadlase Priit Penu arvestuste kohaselt vajaks 20–40-pealine veisekari Loode tammikus karjamaad umbes 150–300 hektarit. Kui veis peab kulutama sellisel üüratul alal märkimisväärse koguse energiat toiduotsinguks, siis võib tõdeda, et selline tegevus võiks huvi pakkuda loomakaitseorganisatsioonidele, rääkis Andres Toom, kes paar nädalat tagasi pöördus probleemiga ka looduskaitse seltsi poole.
Andres Toom osutas, et kavandatav karjatamisala asub Kuressaare ja Nasva vahel, kuhu alles hiljuti rajati valgustatud kergliiklustee, mille elanikud on suure rahuloluga vastu võtnud. See on piirkond, mis on eelkõige mõeldud puhkealaks, mitte loomade karjatamiseks, millega kaasneb spetsiifiline lehk, muda, tolm, räsitud loodus jne.
Lisaks asub karjatatav ala umbes 10 m ulatuses teetsoonis ja kuna see ei ole kooskõlastatud maanteeametiga, on tegemist ebaseadusliku rajatisega. Vaatamata märkustele ei ole asjaosalised seni veel vaevunud ebaseaduslikku rajatist likvideerima, rääkis Toom. Karjatamise planeerimisega on lisaks kinni pandud või tõsiselt häiritud loomade väljakujunenud ülekäigurajad üle Sõrve maantee. Sellega on piirkonnas tekitatud täiendav liiklusoht ja häiritakse märkimisväärselt nii suurulukite kui ka väiksemate metsloomade elu ja tegevust.

Andres Toom märkis, et paari nädala jooksul on ta teemat arutanud rohkem kui kümmekonna inimesega – metsameeste, looduskaitsjate, põllumeeste, mullateadlase ja mõnede keskkonnaameti töötajatega.
“Kõigi nende inimestega vesteldes, v.a ühe erandiga, jõudsime üheselt järeldusele, et tegemist on taunitava tegevusega kuni selleni, et lausa amoraalse ettevõtmisega,” seisab Andres Toomi avalikus pöördumises.


Keskkonnaameti kommentaar

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit:
Loode tammikus ja sellega piirneval Loodenina ranna kaitsealal ja Mullutu-Loode hoiualal on poollooduslike koosluste niitmine ja karjatamine järk-järgult laienenud. Andres Toomi avalduses on mainitud aiaga piiratud ala, mille all mõeldakse tõenäoliselt ala Loode tammiku ja Mullutu-Loode hoiuala piiril, mida asuti taastama 2011. aastal.
2010. aastal tehti seal kaitstavate elupaigatüüpide kordusinventuur ja inventeeriti poollooduslikud kooslused – looniidud ehk alvarid (kusjuures nende looduskaitseline seisund ja esinduslikkus hinnati valdavalt heaks) ja väheses ulatuses ka soostunud niidud, mis loodusdirektiivi mõistes klassifitseeruvad madalsooks. Lisaks asub alal kunagine puiskarjamaa – puisniit, mis kinnikasvamise tõttu hakkab meenutama juba laialehist metsa.
Nimetatud alade peale ongi keskkonnaamet sõlminud poollooduslike koosluste taastamiseks (võsaraieks ja puurinde liituvuse vähendamiseks) lepingu. Taastamistööd (raietööd) on veel vastu võtmata. Nimetatud lepingu alusel on ette nähtud ka karjaaia rajamine, mis tõepoolest ulatub lisaks hajusalt paiknevatele poollooduslikele kooslustele ka metsamaale. Kindlasti tuleb mets alal säilitada ning raietöid pole seal kavandatud. Samuti pole metsaalal karjatamine vajalik tegevus, kuid keskkonnaameti hinnangul ei ohusta see märkimisväärselt metsa looduslike väärtuste säilimist.
Poollooduslike koosluste hooldamisviiside ja sobiva karjatamiskoormuse valikul tugineb keskkonnaamet pärandkoosluste kaitse ühingu koostatud inventuuridele, juhistele ja uuringutele. Nii on välja arvutatud, mitut looma võib erinevatel kooslusetüüpidel ühel hektaril karjatada. Samuti on kootöös teadlastega välja töötatud poollooduslike koosluste hoolduskavad, nt loopealsete ja kadastike hoolduskava. Kavadega saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel.

Arvestades Andres Toomi avaldust ja poollooduslike koosluste paiknemist, on keskkonnaamet koostöös maa ajutise kasutajaga valmis paigutama rajatud tara ümber nii, et tarastatud ala oleks kompaktne, kuid samas hõlmaks võimalikult vähe metsaala. Karjaaia asukoha osalisel ümberplaneerimisel arvestatakse ka maanteeameti soovitustega.
Kuna parasjagu on koostamisel Mullutu-Loode piirkonna kaitsekorralduskava, soovib keskkonnaamet avalikkuse kaasamise koosolekutel teema tõstatada ja uurida, milline on kohaliku kogukonna arvamus Loode tammiku lähiümbruses karjatamise kohta.
Siiski tuleb arvestada, et poollooduslike koosluste hooldamine (niitmine või karjatamine) on looduskaitseseaduse järgi vajalik tegevus ja sellest loobuda pole võimalik. Küll on oluline arvestada ala muude väärtustega, piirkond on linnaelanike meelispuhkepaik ning säilitada tuleb ka metsased alad. Lisaks nooremale puistule leidub seal kaitsealuseid metsakooslusi – vanu loodusmetsi ja laialehiseid metsi.
Loode tammiku piirkonna poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamisega tegeleb kuus ettevõtet.

Print Friendly, PDF & Email