Arvan, et avalikkus väärib teavet, millised on minu seisukohad maakonna arengu planeerimise ja maakondliku omavalitsuste vahelise koostöö osas. Kes ootab intriige, peab kahjuks pettuma.
Mõtted ja vaated, mis allpool välja öeldud, on kujunenud märksa pikema aja jooksul kui Saaremaa omavalitsuste liidu (SOL) esimeheks kandideerimise aeg ja ammu enne, kui astusin erakonda. Olen oma mõtteid korduvalt väljendanud ka SOL-is.
Kes teeb otsuseid tuleviku kohta?
Täna toimiva halduskorralduse juures puudub meil organ, kes langetaks strateegilisi otsuseid Saare maakonna kohta. Omades seejuures huvi ja vastutust lähtuda Saare maakonnast kui tervikust, omades piisavat rahva ja seaduse volitust.
Maavanem ja maavalitsus saavad maakonna arengus kaasa rääkida, aga täpselt nii palju või vähe, kui võimaldab nende õiguslik vorm. Saare maavalitsus on nagu teisedki üks siseministeeriumi osakond, millel ei ole mingit saarlaste mandaati. Saaremaa terviklike huvide eest saab ja peab seisma see, kellel on saarlaste volitus.
Rahva mandaat on olemas omavalitsuste liidul ja see ongi peamine, mis eristab seda teistest koostööorganisatsioonidest. Rahva valitud omavalitsuste volikogud valivad enda hulgast kaks esindajat ülemaakondliku liidu volikokku. Kohalike valdade ja linna kõrgeimad juhtorganid volikogud on valitud meie kõigi – rahva – poolt ja seega on volikogude otsustel rahva mandaat. SOL-il on rahva mandaat rääkida kõigi saarlaste ja muhulaste nimel, sest sellel organisatsioonil on ainsana maakonnas selline volitus läbi kohalike omavalitsuste valimiste saadud.
Ainus häda on selles, et SOL on vabatahtlikkuse alusel moodustatud ja see, kui palju ta võtab oma mureks arutada maakondlikke, omavalitsuste piiriüleseid küsimusi ja tuleviku stsenaariume, on SOL-i enese otsus. Kohati tundub, et küsimus on: kas me viitsime Saaremaad esindada või mitte?
Rahalise ressursi lummus
Tihti räägitakse omavalitsuste ja ka omavalitsusliidu puhul mingitest meeletutest ressurssidest, mida jagada. Ressursi all mõeldakse sealjuures ikka raha. Isiklikult on mul ressursist teine arusaam. Olen veendunud, et ainus ressurss, mis omavalitsustes tegelikult loeb, on inimesed. Ma ei mõtle siin inimesi, kes omavalitsusi juhivad, vaid inimesi, kes seal elavad ja tegutsevad. Omavalitsus võib lihtsalt nende tegevust soodustada või pidurdada.
Aga kuna ressursi all vähemasti SOL-is räägitakse rahast, siis ütlen välja oma seisukoha ka raha ja selle jagamise suhtes SOL-is.
Minu jaoks ei ole nii oluline selle vähese ressursi jagamine, vaid see, mis selle napi ressursi eest saab. Ressurss on lihtsalt nii piiratud ja vähene, et selle raiskamine ja ebaotstarbekas kasutamine on alatu kogu maakonna elanike suhtes.
Samuti puuduvad täna ühtsed maakondlikud prioriteedid, mida millises järjekorras ette võtta. Sellises olukorras otsuseid tehes on tulemus tõenäoliselt vähestele rõõmu pakkuv. Prioriteetide all ei pea ma silmas mitte niivõrd objektide nimekirja, vaid pigem printsiipe – kuhu, mida ja millises mahus võiks (investeeringuid) kavandada. Neid printsiipe järgides saaksid kohalikud omavalitsusjuhid siis oma otsuseid teha. Ja kui kellelgi on mania grandiosa, siis tuleks tal arvestada, et see osa, mis ületab mõistlikkuse piiri, tuleks maksta kinni kohalikust eelarvest, mitte maakondlikest vahenditest.
Inimese vanus ei loe, loeb tahe
Rahaliste vahendite nappusest on veel kurvem olukord inimestega. Kohatu on hakata tõmbama ükskõik milliseid jooni ja ükskõik kuhu meie elanikkonna sees.
Selleks, et oleks noori, on vaja vanu. Selleks, et tänased noored saaksid vanad olla, on vaja veel nooremaid. Ehk selleks, et elu kestaks, on vaja meid kõiki. Ja mida rohkem meid on ja mida ühtlasemalt on erinevaid vanusegruppe, seda helgem või vähemalt selgem on tulevik. Kahjuks räägivad aga numbrid üheselt, et elanikkond maakonnas väheneb ja vananeb. Seda ei saa eitada ka ükski omavalitsusjuht.
Selge see, et mõne aastaga ei toimu suuri, märgatavaid muutusi. Samas arvan, et kui me täna midagi ette ei võta, siis kümne aasta pärast ei olegi vaja enam midagi ette võtta. Siis on rong juba läinud. Koos muutustega elanikkonnas on muutumas arusaam omavalitsuste olemusest ja ülesannetest. Hetkel on aktuaalne küsimus, kas oleme muutusteks valmis, või veel enam, kas me ise otsustame, milline see tulevik olema saab.
Ma ei näe siin teist võimalust lahenduste otsimisel, kui omavalitsuste koostöö (ideaalis muidugi kõigi maakonna omavalitsuste osalusel). Siin ei oma tähtsust, kui noored või vanad on need isikud, kes kaasa löövad. Tähtsaks saab see, kes need inimesed on isiksustena. Tähtis on, et need inimesed hooliksid, oleksid avatud, isetud, oskaksid kuulata, et leida üheskoos üksikute tarkuste summana lahendusi.
Valitseme tuleviku arvelt
Kramplikult väljakujunenud omavalitsuste piiridest ja ülesannetest kinni hoides teeme kahju iseendale. Ma ei räägi siin jõuga tehtavast haldusreformist. Ka valdu liitmata on piisavalt võimalusi vabatahtlikuks koostööks, kulude optimeerimiseks ja elanike paremaks teenindamiseks. Vallad ühelt poolt ei suuda palgata igasse valdkonda spetsialisti ja teiselt poolt polegi vaja seda teha, sest tööd ei jaguks samuti.
Tänast olukorda võiksime võrrelda näitega meditsiinist: veterinaar saab samuti pimesoole lõikamisega hakkama, ometi eelistame me ikkagi kirurgi. Valdade teenustega on samuti – töö saab tehtud, enamasti annavad ametnikud ka endast parima, aga tegelikult on võimalik palju paremini. Ainus valdkond, mis minu arvates täna enam-vähem toimib, on sotsiaalvaldkond. Teised – ehitus, keskkond, planeerimine, maakorraldus, finants – on viisil või teisel üle- või alamehitatud, puudub piisav pädevus. Näiteks lastekaitse puudub enamikus valdades täiesti, samas on vähe omavalitsusjuhte, kes julgeksid öelda, et see ei ole oluline valdkond.
Ka möödavise on hea vise
Saan hästi aru, kui raske on vaadata vallamajas ametikohti, mõtlemata samal ajal, kes konkreetselt sellel ametitoolil istub, mis temast ja tema perekonnast pärast saab, kui see töökoht peaks kaduma. Samas peame endale ikkagi reaalselt aru andma, mida väevõimuga ametikohtade säilitamine endaga kaasa toob. Jättes need rasked otsused tegemata, jääb paratamatult tegemata midagi hoopis olulisemat (nt eespool mainitud lastekaitse puudumine).
Kulude optimeerimine on aga paratamatus. See on paljudele valdadele tänaseks ainus võimalus, kuidas saada vahendeid oluliste eesmärkide saavutamiseks. Veelgi enam, see on ainus võimalus saada vahendeid olemasolevate oluliste tegevuste ja teenuste käigushoidmiseks.
Korvpallitreener Andres Sõber ütles kord treeneripingilt oma mängijatele, et ka möödavise on hea vise. Ajakirjandus noppis selle üles ja kommentaariumides tehti samuti selle üle palju nalja. Samas mõistis iga mõtlev inimene lause tegelikku mõtet – palli viskamata pall korvi ei lähe.
Seda lauset saab minu arvates kanda üle ka maakonna arengu planeerimisele – kõige halvem variant on tegutsematus. Mandaat tulevikku suunavate otsuste tegemiseks on täna omavalitsuste liidul, aga kuna kohustust ei ole, siis vabatahtlikult ei ole seda vastutust võetud.
Tegutsematus on olnud ka minu suurim kriitika SOL-i aadressil. SOL-i all pean silmas kogu organisatsiooni, mitte esimehi ja aseesimehi, sest SOL-i juhatusse kuuluvad kõik liikmete vallavanemad ja linnapea ehk – vastutus on kõigil.
Loe ka:
“SOL-i esimeheks kandideerib Koit Kelder” SH, 17. jaanuar
“SOL-i tüüri haaras Aardam” SH, 27. jaanuar
“Aardami vastased ähvardavad lahkuda” SH, 28. jaanuar
Koit Kelder
Pöide vallavolikogu esimees
päris hea. täitsa mõistlikud punktid saaremaa jaoks. ja mul on arusaadav, miks vallajuhid noort meest uute ideedega kardavad. eks ikka hirm, et äkki kaovad peagi nende soojad kohad.
Respekt! Väga õige jutt. Kahju, et sellise mõtteviisiga mees ei saanud SOL-i etteotsa.
ümmargune ,eht poliitiku hea jutt.suur sõnadseadja ,aga arvan et tegelikkus ei ole nii lihtne ja roosa.
ei ole mingi poliitik, ega see, et parteisse kuulud ei võta oma arvamust. Kelder on ennekõike inimene, kes on aus, töökas, abivalmis ja arukas ja siis võibolla natuke poliitik. Tundes inimest võin öelda, et õige mees, kes Saaremaa elu eest seisab ja mõtleb vähemalt kaasa, miite ei aruta, kus järgmine põdrajaht toimub ja kas viinad sai külma pandud.
No ei ole vaja neid Aardami "tähtsaid" ametikohti siin loendama hakata. On ju üldteada, et nende nõukogude puhul on valdavalt tegemist niisama istumaskäimise kohtadega kus haigutatakse ja oodatakse kohvipausi.
Kes selle maaelu tuksi on keeranud ja omavalitsused abituks teinud, need on kaks erakonda – reformi ja irl e. endine isamaa. Haldusreform on ju tehtud sisuliselt ära seda välja kuuluatamata, on jäänud veel i-le punkt panna.
Üks noor mees tuleb targutama asjadest, mis ammu maarahvale paljuski selged. Miks teda välja käiakse – no noor ja naiivne teine ning selline teatud vanadele kaladele väga kasulik ametisse panna ja siis oma tahtmist mööda asju ajada e. oma asju ajada.
Kui inimene astub erakonda, mille poliitika otseselt on suunatud maaelu hävitamisele, siis on kaks põhjust sellel – ülim naiivsus ja himu nn. edukate selja taga ka midagi kätte saada.
Kesse räägib SOL-i meeletutest ressurssidest – üha piskumat on aina tarvitada.
Teine asi on koostöö puudumine. Kui omal kitsas käes, siis ei tule muidugi sellest õigest koostööst välja, eriti kui poliitilised pimekanad koos, kes ei mõista mida nad oma poliitiliste valikutega rahvale on teinud.
Sa võid ju noor ja äge olla, aga sellest on vähe kasu, kui pead ussipesas kainet pead sälitama ja mõistma, mis ühe või teise sõna taga on. seda ilma elukogemuseta ei saa. Võid väga hullusti end kõrvetada.
Ega nüüd SKK-d ei hakata laiali laskma. See struktuur ju kah puhtalt omavalitsuste rahadel püsib. Veel parem…Koit siis seal tegevjuht ja Raimu juhatuse esimees. Paljuski asi ju selles, et Koit seal täiskohaga ja Saaremaa mõistes väga korraliku töötasuga, vastuseisu on leidnud. Ei mõisteta, et seda vabaaega sealt nii palju üle jääb. Seda anti ka juba varakult teada ning häälte selline jagunemine ei tohtinud üllatus olla.
On hea, et kirjutad, Koit. Omavalitsustegelastest on meil vähe neid, kes oma visioone tutvustavad ja otsuseid lahti seletavad.
Tubli, Koit! Mul oleks väga kahju, kui selge mõtlemine ja selge väljaytlemine taaskord kolkuse tumedasse kotti sumbuks. Mõningase kogemuse pealt yteldes – paraku ei saa seda välistada. Aga tahaks muidugi väga loota, et läheb paremini.
Asi pole viitsimises,vaid võimes mõelda.
Soh, koit.kelder@skk.ee, kes viitsiks Saaremaad esindada?
Tuleb välja, et Raimu Aardam. ;)
Kihelkonna vallavanem – Raimu Aardam.
Eesti Maaomavalitsuste Liidu volikogu liige – Raimu Aardam.
Keskkonnaministeeriumi elukeskkonna rakenduskava juhtrühma liige – Raimu Aardam.
Kuressaare Bussijaama nõukogu liige – Raimu Aardam.
Perioodi 2007 – 2013 elukeskkonna arendamise rakenduskava seirekomisjoni asendusliige – Raimu Aardam.
SOLli (Saaremaa Omavalitsuste Liit) esimees – Raimu Aardam.
SKK (Saarte Koostöökogu) juhatuse esimees – Raimu Aardam.
(ma rohkem ei viitsi)
Kirjutisest ma ei oodanud intriige aga kahjuks peale vahu ja intriigide mina esimese viie korra lugemisega küll ei leidnud.
Kui nüüd endine SOLli juht, praegune maavanem, ei kaasa ”õigeid” inimesi tema poolt ellu kutsutud arenduskomisjoni, mis peaks aasta lõpuks välja ütlema oma seisukoha, kuhu ja millistesse valdkondadesse peaks perioodil 2014–2020 Saare maakonnas vahendeid suunama, siis ”solvatute paraad” täieneb veelgi.
Milleks nii pikk jutt, tark inimene oleks saanud oma mõtte tunduvalt lühemalt välja õelda.
Varsti on valdades palgasaajaid veelgi poole vähem ja pensionärid enamalt jaolt järgi. Soomest tuleb ehk mõnisada pensionäri lisaks, aga needki pole ju maksumaksjad. Sul võib vallas või SOL-is olla mingi oma visioon, aga elu käib siin pealinna visionääride tahtmist mööda (nagu see seni olnud -kel vähegi oidu ja jaksu, see minema siit ja parem juba välismaale). Uut midagi selle Keldri jutus polnud. Neid visiooni jutlustajaid on teisigi, aga sellel postil on vaja teisi eeldusi. Eelkõige peaks seal olema inimene, kes pole ühe või teise kamba tõmmata-lükata, vaid osakb eri leeride vahel kompromisse luua. Noor sellega reeglina toime ei tule.
Vaata, kui vahendeid on vähe ja praktiliselt neid tillukestel, mõnesaja inimesega omavalitsustel ei olegi, siis ei saa ka midagi raisata. Sellesosas on reform riigis teinud ära korraliku töö ja kohapealsetel poliitikutel ei olegi enam suurt vaja mõelda, kuhu oma olematuid ressursse suunata. Aga elu läheb ikka edasi ja suundumisi mõjutavad hoopis teised jõud kui kohapealne poliitik.
Varem või hiljem muutub Saaremaa üheks vallaks ja väga meeldiv lugeda, et Koit Kelder on sellest aru saanud erinevalt tema demagoogist parteipealikust Unzipist, Aardamist või Jüri Saarest, kes mõtlevad alasti kuningale riideid selga. Mida rohkem mulisevad sel teemal, seda rohkem usuvad. Tänane haldussüsteem külvab kohalike tasandite vahele vaenu ja tapab vähest ressurssi vallamajades tagamiktundide tegemisel. Jugust, Koit, ja aja oma joont edasi, sest see viib õige tulemuseni. Küsimus on vaid selles, kaua see aega võtab ja kas Saaremaal selleks ajaks veel inimesi elab.
Kas eksin?Olete jahipüsside pooldaja.
Vaata, tark inimene ongi võimeline asju ning eesmärke sõnastama, analüüsima võimalusi ning eeldusi ja välja pakkuma lahendusi eesmärkide saavutamiseks. Selge see, et selline informatsioon vajab välja ütlemiseks rohken tähemärke kui ühte ritta ära mahub. Tänane häda ongi see, et saaremaal on au sees mehed, kes oskavad vaid silmi pungitada ja rusikat näidata, heal juhul ütlevad, et "kena peab olema". Ma väga loodan, et Koit viitsib ja jaksab emotsionaalselt kõigele sellele vastu panna ning mõistusega asja edasi ajada, sest sellele ikaldusele pole kerge konkurentsi pakkuda.
Aga ikkagi on vanad kommaripeerud meie õhustiku nii täis possutanud, et vaevalt suudab Koit’poiss siin üksinda kohu meie õhuruumi puhtaks luvhtitada. Näe, isegi Kärla on possutajatega ühte paati pugenud.
Tõesti hea lugeda sellist ausat ja konstruktiivset seisukohavõttu! Tubli, Koit!
Ise ka aru saad, kui rumalat juttu sa "just" räägid. Peab leidma eri poolte vahel kompromissi, Aardam alustas siis ju täieliku fiaskoga, seda lõhet ta ei paranda ja mis peakorteripoolsest parteilisest suunamisest jutustad, see näitab, et ei ole ikka mitte millegagi kursis, ikka täiesti andetu sõnavõtt.
Aardamist suuremat parteilast vallauhtide osas ei olegi, paaritatud nelja partei poolt ja milline oivaline ristsugutis!!!
Pealkirjas esitatud küsimusele tuleb siis vastavalt artiklis toodud seisukohtadele vastata,et Kaarma vald ei viitsi saaremaad esindada,teised vähemalt viitsivad. Kuidas see välja tuleb on juba teine teema.
Jääme siis Aardami seisukohti ootama.
Karta on , et seda tublit ja uuendusmeelset inimest lihtsalt ei lasta tegutsema . Liialt palju on enda soojast kohast kinnihoidvaid ametnikke . Ja kui mingil ajal ka ime juhtub ja Koit on SOL-i eesotsas , on saar omadest tühi . Kurb !!
Mõistlik arutelu. Edu!
pole midagi öelda. saaremaal on vallajuhte, kes suudavad ka kaugemale mõelda ja ei oota ainult, et saaks avaliku teenistuse kõrgema pensi kätte.
Kommentaarid näitavad, et teema kuum, kuid ajusid ei rakendata, lihtsalt tehakse märkmeid.
arvan ,et Aardam ei peaks mingeid seisukohti avaldama, tema sai lihtsalt suurema toetuse .Pole ju vaja kaitsekõnet.nähes siin tema ametite loetelu, on ta oma elu jooksul palju pidanud tööd tegema,pole ei mind ega sind kuhugi valitud -peab ikka silma paistma oma tööde ja tegemistega.
pidi omal ajal kuhugi kuuluma.
Koit Kelder: Selge see, et mõne aastaga ei toimu suuri, märgatavaid muutusi. Samas arvan, et kui me täna midagi ette ei võta, siis kümne aasta pärast ei olegi vaja enam midagi ette võtta.
Tubli, Koit! Minagi olen väga tihti sarnaseid mõtteid heietanud, aga vallavolikogu liikmed ei saa aru, et meil ei ole midagi teha toetusrahade eest arendatavate sadamate ja külamajadega, kui siin ei ole enam inimesi. Sellest, et keegi oma teadmisi-oskusi ja ressursinatukest kasutades koostab ja püüab ellu viia valla noorte arendamise projekti, ei mahu rahakatele inimestele pähe. Noorte õpetamisele ja aktiviseerimisele suunatud projekti elluviimist mitte ei toetata vaid loobitakse kaikaid kodaratesse – isegi laenu on raske anda. Tegelikult oleks ju valla ülesanne noori kodukohta jääma meelitada ja neile selleks eeldused luua – selliseid eesmärke peaks ka SOL Saaremaa ellujäämise nimel seadma. Näiteid arenguvõimalustest saab nii Gotlandilt kui Ölandilt, kus käiakse küll kogemusi omandamas, aga tagajärgi ei ole näha.
Ma ei poolda reformierakonna poliitikat, mis ei soodusta maapiirkondade ellujäämist. Austan aga inimest, kes püüab oma teadmised pühendada Saaremaa helgema tuleviku nimel. Edu Sulle!
Koit! Ära kiirusta. Kui praegustega head koostööd jätkad, siis aidatakse sind järgmistel valimistel meie elu edendama. Kui suudad praegu need vallad maha rahustada, kes tahavad välja astuda, siis oled juba suure töö Saaremaa eesmärkide täitmiseks teinud. Konfliktid ei vii meie elu edasi, nii sa ütled ja näita, et nii ka teed! Sul pikk omavalitsustöö kogemus, tead, mis nuppudele peab vajutama.
miks Kelder kiirustab ,ametiredelil peaks ikka rahulikult liikuma .Kas tõesti ei oska teine olla ,sel juhul paneb mõtlema mehe koostöö valmidus teistega??Hakka asemikuks ja tööta pale higis,tõesta end saarlastele.
Miks Aardam ja mitte keegi teine? Inimene, kes ennast laseb alatuid võtteid kasutades ära valida ei sobi juba moraalselt sellele kohale ja kui võtta Aardami renomee, siis see on kui tite põll (kõige inetum, kui 16 aastat vallavanemana inimene maksab endale ebaseaduslikku hüvitist, see nätab nii mõndagi). Üritatakse väita, et konflikti tegid noored, oh ei, selle sepitsesid vanad eesotsas Jüri Saarega. Kui arvutada inimeste arvult, keda niinimetatud noortevallad esindavad ja seda rahvast keda arvuliselt vanad enda arust esindavad on 2/3 saarlastest noorte taga. Vanad ei oska ja ei taha tunnistada, et kusid lihtsalt püksi, aga eks see vanadusega juhtuma hakkabki.
vanad lõhkusid koostöö, mitte noored, paneme ikka klotsid õiget pidi. Vanad peaksid vabandama ja esitama uue kandidaadi ja alustama otsast, Aardamit ilmselgelt pole mõtet esitada.
Toetan Koit Kelderi innovatiivseid mõtteid. Toetan noori, kes on oma elu sisse seadnud kodusaarel. Ei ole kerge mudases konnatiigis tööd teha ja seejuures ise puhtaks jääda. Jõudu ja vastupidavust Koidule!