Siseminister, peatage Leisi komando sulgemine! (20)

Siseminister, peatage Leisi komando sulgemine!

 

Päästeameti kõrged juhid võeti Leisi vallas vastu tõsise protestiaktsiooniga, millist siinkandis lähiminevikus varem nähtud pole. Paraku rahvasuus “teflonmeeste” nime külge saanud päästeameti juhte see aktsioon meelt muutma ei pannud ja pärast kohtumisi sõideti “verd tilkuva südamega” Leisi komando sulgemisdokumentidele alla kirjutama. Valla esindajad lootsid kohtumiselt kompromissvariante, ettearvatult seda ei juhtunud.

Kes on selle eest vastutav? Riigikogu või valitsus, Ansip või europarlament, Kreeka riik või Kihelkonna vald jne?
Mõned küsimused ja faktid aitavad ehk pisut selgust tuua.

Leisi on osa Eesti riigist

Esiteks, riigikogu on oma sõna sel teemal öelnud juba aastal 2008, kui kiideti heaks Eesti turvalisuspoliitika aastani 2015. Selle dokumendi punktis 7 öeldakse: “Eesti on aastal 2015 turvaline ühiskond, mis väljendub ohutumas elukeskkonnas ja igaühe turvatunde suurenemises ning hukkunute või tervisekahjustusi saanute arvu vähenemises.” Sellega on kindlad eesmärgid kokku lepitud. Põhimõtete ellurakendamiseks on seatud kaheksa turvalisuspoliitika põhisuunda: turvalisem tunne, ohutum liiklus, tuleohutum elukeskkond, kaitstum vara, vähem õnnetusi, turvalisem riik, kiirem abi ning tõhusam turvalisuspoliitika.

Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseadusest olid 2008. aastal vastu võetud suunad igati põhjendatud ja arusaadavad.
Kuna Põhja-Saaremaa koos Leisi vallaga kuulub samuti Eesti riigi koosseisu, siis loogiliselt peaks ka selle kandi rahva elukeskkond ohutumaks muutuma ja igaühe turvatunne suurenema. Nii on see Eestis kõige kõrgemal tasemel ehk riigikogus otsustatud!

Teiseks – kes vastutab Eesti turvalisuspoliitika elluviimise eest? Idee järgi peaks selle teemaga tegelema vabariigi valitsusse kuuluv siseminister ehk praegu Ken-Marti Vaher koos tema alluvusse kuuluva ministeeriumiga.
Mis puudutab konkreetselt päästekomandosid (ka Leisi päästekomando), siis sellega tegeleb siseministeeriumi alluvuses tegutsev päästeamet eesotsas direktor Kalev Timbergiga. Lisaks puudutab teema ka siseministeeriumi koosseisus tegutsevat regionaalministrit, seega Siim Valmar Kiislerit, ja kaudsemalt ka siseministri poolt hiljuti Saare maavanemaks määratud Kaido Kaasikut.

Paraku, nagu elu on näidanud, ei ole riigi käepikendusel maakonnas ehk maavanemal eriti suuri võimalusi ministeeriumide “ainuõigeid lahendusi” mõjutada.
Kolmandaks – kas siseministeerium ja tema alluvad on riigikogu poolt ettenähtud Eesti turvalisuspoliitika elluviimisega toime tulnud?
Kas siseministeeriumi alluvuses tegutseva päästeameti otsus sulgeda Leisi komando aitab kuidagi kaasa ohutuma elukeskkonna tekkele ning igaühe turvatunde suurenemisele ja kiirema abi saabumisele Põhja-Saaremaal?

Mina ei oska siin positiivset seost näha. Seda ei osanud leida ka kõik Saaremaalt pärit riigikogulased, kes avaldasid arvamust ajalehes Saarte Hääl ja toetasid Leisi komando allesjäämist. Nende arvamus on ka igati loogiline, sest tegemist on riigikogu enda tekitatud põhimõtete kinnitamisega rahva ees. Naljakas oleks ju, kui nad endi vastuvõetud otsuseid täna teisiti tõlgendaksid. Vastasel juhul ei oleks riigikogu vastvõetud otsustel mingit mõtet ega kaalu.

Seega lahendus, kus päästeameti ümberkorralduste tulemusena väheneb 10 protsendil Eesti elanikest võimalus saada abi samal tasemel kui varem, ei vasta rahva ega ka võimu esindajate ootustele. Õigustused, et selle arvelt suuremal protsendil elanikest turvalisus suureneb, ei ole tõsiseltvõetavad. Ülesanne ei olnud püstitatud mööndustega.
Siit võib järeldada, et kahjuks ei ole päästeameti juhid antud juhul suutnud neile pandud ülesandega toime tulla!

Omaette teema on päästeameti juhtide tegutsemisstiil ümberkorralduste tegemisel ja nende põhjendused. Tegutsemisstiil ei olnud riigimehelik!
Päästekomandode ümberkorralduste teemast hoiti eemal omavalitsusi, ettevõtteid, organisatsioone. Selleks andsid päästeameti kõrged juhtfiguurid pidevalt rahustavat valeinformatsiooni, et näiteks Saaremaal ei juhtu päästekomandodega midagi, nagu võis ka ajakirjandusest lugeda. “Krooniks” võiks pidada regionaalministri avaldust Saaremaa omavalitsuste liidu juhtide koosolekul eelmise aasta hilissügisel, kus Siim Valmar Kiisler kinnitas kõigi kohalolnute ees: Saaremaal ühtegi päästekomandot ei suleta! 
 
Kuigi Kalev Timberg väitis, et tema on vähemalt vassimisest puhas, ei ole ma sellega nõus. Nimelt on päästeameti peadirektor lubanud, et kõik Leisi komando päästjad saavad tööle Saaremaa teistesse komandodesse. Tänaseks on selge, et direktor vassis. Kahtlane on ka see, et Timbergi “süda verd tilkus”, kui ta komando sulgemisotsusele alla kirjutas, sest hilisemas intervjuus soovitas direktor küsimuse peale, et kuidas saab edaspidi abi näiteks 20-kraadises külmas Metsküla kandis avarii teinud inimene, ohvrit konjakiga turgutada… Nalja kui palju!

Asi on suhtumises

Põhjendused, miks Leisi komando päästeameti arvates suletakse, on loomulikult rahas (mitte analüüsis, sest seda ju sisuliselt ei olnud), minu arvates aga eelkõige suhtumises.

Paraku on ka raha osas palju segadust. Näiteks ei suutnud päästeametnikud Leisi kohtumisel öelda, kui palju raha Leisi komando sulgemisega kokku hoitakse. Samas oskasid nad täpselt öelda, et Leisi komando allesjätmine maksaks riigile edaspidi 360 000 eurot aastas. Leisi valla esindajad arvutasid nii- ja naapidi, kuid sellist arvu ei saadud isegi kahe uue päästeauto ostmisega Leisi komandole (20 aasta peale), vaid summa jäi ikkagi ligi poole väiksem. Võib-olla oli viga meie arvutamisvõimetes.

Ka ei ole selge, kui palju vaeva nägid päästeameti juhid Leisi päästekomando allesjätmiseks riigieelarvest raha hankimisega ja kas seda üldse tehti?
Lõppkokkuvõttes tahaks loota, et siseminister saab peatada Leisi päästekomando sulgemise ja lasta teha päästeametil kogu Eestit hõlmav uus analüüs – kuidas lähtuvalt Eesti põhiseadusest riigikogu poolt vastuvõetud Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad edaspidi ellu viia, arvestades olemasoleva riigieelarve võimalusi.
Põhja-Saaremaal elavatele inimestele ja ettevõtetele peab jääma võimalus saada abi vähemalt samal tasemel kui seni!

Andrus Kandima
Leisi vallavolikogu esimees

Print Friendly, PDF & Email