Miks otsustas Kaarma vallavolikogu sulgeda Kaarma kooli (20)

Miks otsustas Kaarma vallavolikogu sulgeda Kaarma kooli

SULETAV KOOL: Eile veel hängisid Kaarma kooli õpilased Kristo Raamat, Hendri Lõhmus, Roomet Sirkas, Mart Laes, Ann Hansen, Geiry Magdalena Pilv ja Leho Lepamets rõõmsalt oma armsa koolimaja juures. Foto: Tõnu Veldre

Tahan anda avalikkusele selgitusi, miks jõudis Kaarma vallavolikogu Kaarma kooli sulgemise otsuseni. Eks neid argumente on selgitatud asjaosalistele (kogukonnale ja lastevanematele) mitmel koosolekul, aga tänaseks on see teema ajakirjanduse kaudu toodud suurema avalikkuse huviorbiiti.
Selgitan tagamaid läbi korduma kippuvate küsimuste-vastuste.

Miks ei otsustanud volikogu tuua uut, ühinenud kooli Kaarma koolihoonesse, mis on kapitaalremonditud 1997. aastal? Sellega oleks ju tunduvalt kokku hoitud maksumaksja raha, nüüd on vaja teha suuri investeeringuid Aste kooli remontimiseks/ehitamiseks.

Siin on mitu põhjust:
*Vallavolikogu ja -valitsus ei ole oma otsuste tegemisel kunagi lähtunud ainult raha kokkuhoidmise põhimõttest, haridus ei ole see koht, kus peab iga hinna eest kokku hoidma, vastasel juhul võiksime ju üldse oma koolid ja lasteaiad sulgeda ning kogu teenuse Kuressaarest osta. Peamine eesmärk on ikkagi see, et haridusele eraldatud raha eest saaksid lapsed võimalikult hea hariduse ja head õpitingimused.

Miks peaks valla eelarvest kulutama haridusele eraldatud raha pooltühjade hoonete ülalpidamiseks, ühe väikese kooli jagu laste (134 õpilast kahe kooli peale) õpetamiseks õpetajate topeltkoosseisu palkamiseks? See oleks täiesti arusaadav juhul, kui koolid asuksid valla erinevates piirkondades, aga meie koolid asuvad teineteisest linnulennult ainult 5 km kaugusel.
Kindlasti väärivad ka Kaarma valla koolides käivad lapsed samasuguseid, kaasaegseid õpitingimusi nagu Kuressaare koolides käivad Kaarma valla lapsed (enamus valla lapsi käib linna koolides ja Kaarma vald on investeerinud Kuressaare koolide renoveerimisse proportsionaalselt seal käivate laste arvule).

Kaarma koolimaja on küll 15 aastat tagasi kapitaalselt remonditud, hiljem on veel parendusi tehtud, kuid see ei ole ehitatud kooliks – koolitegevust alustati sealses mõisamajas 1923. aastal. Kooliks pole ehitatud ka 1955. aastal (esmalt sõjaväelennuvälja staabihooneks mõeldud) valmis saanud Aste koolimaja. Kokkuvõttes on meil kaks kõrvutiasuvat koolihoonet, mis kumbki ei vasta kaasaja haridusasutuse nõuetele.

Kaarma vald on vastu võtnud arengukava, mis ütleb selgelt, et on vaja kaasajastada õpitingimusi. See tähendab, et me vajame sellist kooli, mis on ehitatud kaasaegse haridusasutuse ruumiprogrammi järgi: kooli juures on spordisaal ja staadion (puudub Kaarmal), söökla (puudub Astes), raamatukogu (puudub mõlemal), aula (puudub Astes), kaasaegsed laboriruumid (puuduvad mõlemal) jne. Me ei suuda sellist kooli rajada kahte kohta ja sellel ei oleks ka mingit mõtet.

Kahe põhikooliga jätkamise korral vajab Aste koolimaja renoveerimist nagunii. Aastaid on ju vallast välja antud signaali, et remondime enne Kaarma kooli ja seejärel teeme korda Aste kooli. Aste kogukond on olnud kannatlik ja oodanud seda päeva kaua.
*Uue kooli Astesse jätmise põhjus – Aste alevikus elab 490 inimest, seal kõrval paari kilomeetri kaugusel Aste külas 206 ja lisaks Astega piirnevates külades (Irase, Endla, Vantri, Laoküla, Saia, Sepa, Jootme, Pähkla, Kellamäe) 411 inimest – kooli lähipiirkonnas kokku 1107 inimest.
Nõmme külas, kus asub

Kaarma kool, elab 15 inimest ja sellega piirnevates külades (Asuküla, Kukeküla, Kaarma, Kirikuküla, Vestla, Meedla, Uduvere, Kiratsi) 349 inimest – lähipiirkonnas kokku 364 inimest. Kool peab olema ikka seal, kus on rahvast, seal, kus sünnivad lapsed.

Miks ei ole kogukonnale neid asju selgitatud ja neid kaasatud?
Kasutades kõikvõimalikke infoallikaid (valla- ja maakonnalehed, kutsed e-kirjadega, valla koduleht) kutsusime kogukonda teemat arutama juba volikogu tellitud uurimuse “Haridusasutuste optimaalse ruumiprogrammi väljatöötamine” algfaasis, kus tutvustati lähteülesannet ja juba kokkupandud materjale.

Järgmisel selleteemalisel koosolekul hindasime me kõik koos erinevaid arengustsenaariume erinevate hindamiskriteeriumide alusel. Kaarma vallavalitsus soovis teada saada kogu valla elanikkonna arvamusi ja hinnanguid erinevatele arengustsenaariumidele läbi erinevate kriteeriumide.   
Hindamiskriteerium ei olnud kaugeltki ainult raha, see oli ainult üks neljast. Seega rahaline kaal otsuse kujundamisel oli 25%.

Hindamiskriteeriumid olid:

  • majanduslik mõju vallale – kui suure finantskoormuse paneb ühe või teise stsenaariumi kasutamine valla maksumaksjatele;
  • nõudlus teenuse järele (laste olemasolu ja perspektiiv) – kui palju õpilasi on tulevikus kasutamas ühe või teise kooli teenuseid;
  • regionaalne tasakaalustatus (hinnang teenuse kättesaadavusele) – kas piirkonnas, kus elavad lastega pered, on tagatud kvaliteetse haridusteenuse kättesaadavus;
  • kogukonna toetus – missugune on teie hinnangul valla elanike toetus arengustsenaariumidele. Hindamisskaala oli lihtne: väga ebasoodne 1… 2… 3… 4… 5 väga soodne.

Nii mõnedki ütlesid, et hindamine oli liiga raskeks tehtud. Minu hinnangul mingile tegevusele hinde andmine skaalal ühest kuni viieni ei saa olla raske. Raske on hinnangut anda, kui ei teata tausta. Aga just selleks me uurimuse tegimegi, et taust saaks kõigile selgeks.
Lisaks sellele, et hindamise viisid läbi moodustatud uurimuse juhtrühm ja kaasamiskoosolekul kogukonna liikmed, panime hindamistabelid üles ka valla kodulehele ja vallalehte, et inimesed saaksid oma hinnangu anda. Hindamistabelid olid anonüümsed, kõik kriteeriumid olid võrdse osatähtsusega (25%).

Projekti juhtrühma, kaasamiskoosolekutel ja hiljem postiga saadetud hindamiste tulemusena kokku oli selgelt eelistatuim variant, mille kohaselt jääb valda üks põhikool Astes. Tõsi, kogukonna hääl jäi nõrgaks (ainult 49 hindamistulemust), aga me teame, et hindamisest võtsid osa just asjast huvitatud inimesed.

Kaarma piirkonna mittetulundusühingud pöördusid vallavolikogu poole palvega lisada arengustsenaariumisse variant, kus uus kool jääb Kaarmale. Projekti juhtrühm ei pidanud töö alguses vajalikuks seda varianti hindamistabelitesse liita just neil põhjustel, mis ma tõin välja eelmise küsimuse all. Küll aga palus vallavalitsus volikogu liikmetel teha enda jaoks läbi hindamine ka variandiga, kus kool jääks Kaarmale, ning vastavalt sellele kujundada oma otsus. Lisaks on vallavanem käinud Kaarma kooli lastevanemate koosolekutel selgitusi andmas vähemalt kolmel korral nii üksi kui ka koos volikogu liikmetega.

Miks viiakse lapsed halvemate tingimustega koolimajja?
Ma ei tea, kust on see jutt üldse tulnud, et Aste koolis on halvemad tingimused kui Kaarmal. Ma tahaksin küsida neilt, kes seda räägivad – kas te olete seal üldse käinud ja tutvunud kooliga, kooli võimlaga, koolipargiga, kus on väliklass ja purskkaev, väga huvitavad puud-põõsad, lillepeenrad, uue korvpalliväljakuga, arvutite ja videoprojektoritega klassidega, koolistaadioniga?

Tõsi, ühe tänapäevase kooli ideaaltingimusi seal ei ole, aga neid pole ka Kaarmal. Ja isegi kui seal on midagi, mis ühe lapsevanema jaoks on halvem tingimus kui on Kaarmal, siis teadke, et Kaarma vald teeb kõik endast oleneva, et meie lapsed saaksid 1. septembril 2013 minna juba kaasaegsesse kooli (s.o ideaaltingimustel – juhul kui kohus ei tühista volikogu otsust, kui hankeid ei vaidlustata, kui otsuseid tehakse kiiresti), olgu see siis kapitaalselt remonditud või lausa osaliselt uus ehitatud. Ja ega selle vastu pole ju kellelgi midagi, isegi meid kohtusse andnud lapsevanem (Elar Mürk) kinnitas viimasel lapsevanemate koosolekul, et kui Aste kool on remonditud ja seal on paremad tingimused kui Kaarmal, siis pole tal midagi selle vastu, et ka oma laps sinna viia.

Kas te sulgete kooli, et saada raha vallavalitsuse palkade tõstmiseks?
Meil ei ole ühelgi juhul plaanis valla haridusele kulutatavat raha vähendada, pigem vastupidi – 2011. aastal kulus meie eelarvest haridusele 45%, 2012. aasta eelarvest moodustab see summa 47% ja ma arvan, et järgnevatel aastatel kipub see tõusma 50 protsendini. Seega, praegu haridusest vabanev raha läheb ainult hariduse andmise kvaliteedi ja õpitingimuste parandamiseks. Vastab tõele, et vallavalitsus taotleb volikogult 2012. aastal kõikidele valla palgal olevatele töötajatele (kaasa arvatud raamatukogu töötajad, lasteaiakasvatajad, koristajad jne) palga kasvu 7,5%.

Praegune palgatase kinnitati 2006. aasta alguses, aga vahepeal on inflatsioon teinud oma töö. Vallamajas avalikus teenistuses olevate ametnike palku vähendati minu volikogu esimeheks oleku ajal (aastatel 2007–2008) keskmiselt 20%, praegu ei ole 7,5% palju, võrreldes elukalliduse tõusuga.
Lõpetuseks, kooli sulgemine on väga valus teema. Soovin kõikidele konstruktiivsust ja mis peaasi, et meie koolides jätkuks neil üleminekuaastail rahulik õppetöö.

Print Friendly, PDF & Email