Turvalisust ei tohi ära võtta (4)

Räägitakse, et hakipojad, va sindrinahad, oleksid peaaegu kogu Salme küla põlema pannud. Noored linnud, keda elu ilmselt polnud veel õpetanud, nautisid maailma Salme küla alajaama juures ja vedasid niigi löntis traadid veel rohkem maad ligi. Maapind läks põlema.

Miks traadid löntis olid, see pole praeguse jutu teema. Teemaks on aga see, et lisaks Salme külale oli/on alajaam selle koha lähedal, kus asus möödunud suvel nende arheoloogide telk, kes eelviikingiaegset laeva välja kaevasid.

Kohaliku komandota poleks ka muistiseid

Omakorda lisas tollel suvepäeval ärevust see, et telgis oli gaasiballoon, mis kindlasti oleks plahvatanud, ja sõna otseses mõttes laevatäis muistiseid oleks hävinud. Arheoloogid hakkasidki kõigepealt telgist välja tooma muistiseid.
Otse loomulikult helistati hädaabinumbril. Nasva sild oli sel ajal remondis. Tagatipuks oli aga asendussild nii nõrk, et suutis kanda ainult päästeautot, kuid veepaak poleks sillast enam üle saanud. Oh häda!

Salmel on Stjopa ja Junga ehk Kaido Aljandi, Aivo Tiits ja Aivar Visnapuu ehk kohalik päästekomando oma vana päevi näinud, kuid sõitmiskõlbulikuks vuntsitud ZIL-iga. Üks meestest nägi kodu aknast suitsu, teine oli sealsamas töökojas, kolmas jooksis ka kohale… Päästemeeskond Kuressaarest jõudis kohale kustutustööde lõpuks ja hakkas tegema järelkustutust.
Kui poleks olnud kohaliku päästekomando mehi ja “vanazilli”, nagu arheoloogid nüüd seda masinat kutsuvad, poleks ehk ka muistiseid. Medali peaks andma neile meestele.

See on lugu, mis mind tõeliselt vapustas möödunud suvel. Ja nüüd tuli see taas meelde, kui räägitakse Leisi päästekomando sulgemisest.
Ah et Leisi komando võiks töötada vabatahtlikkuse alusel! Huvitav mõte. Vabatahtlikud päästjad on aga eelkõige oma küla ja, oleneb kilomeetritest, ka paari naaberküla jaoks. Näiteks Tehumardi ja Salme.
Et teeme vabatahtliku päästekomando Leisi ja seda kolme kuuga! Vabandage, kuidas? Vabatahtlik päästekomando eeldab paljusid asju. Kõigepealt autot, auto vajab garaaži. Kes hakkab garaaži renti maksma?

Salmel teeb seda vallavalitsus. Kes tagab autole kütuse ja pideva täispaagi? Kes maksab kindlustuse? Nii auto kui meeste eest. Kui mehed on näiteks töötud, aga muidu tublid, siis kes kannab haigekassa kulud?
Meestele on vaja väljaõpet. Kes neid õpetab? Meestel on vaja pidevalt vormis olla ehk treenida. Kuskohas? Kas kõik need küsimused peab lahendama kohalik omavalitsus? Ja kui, siis kuhu jääb riik, kelle põhiseaduslik kohustus see on?

Vabatahtlik komando tulnuks ammu luua

Vabatahtlik päästekomando sobib külla, soovitavalt küla keskele, kuid mida ülejäänud praeguse teeninduspiirkonnaga teha? Ja kas mõni kuu on piisav selleks, et Leisis saaks kõik valmis praktiliselt loetud päevadega?
Loen Leisi päästekomando analüüsist, et “lähimad vabatahtlikud päästekomandod Leisile on Valjala (24 km, 17 min), Tagavere (23 km, 19 min), Mustjala (38 km, 33 min), Pihtla (34 km, 24 min) ja Kõrkvere (46 km, 35 min).

Ümberkorralduse tulemusena jaotatakse endine Leisi päästekomando tööpiirkond Orissaare ja Kuressaare päästekomando väljasõidupiirkondade vahel. Riiklikele päästekomandodele lisanduvad kolm vabatahtlikku päästekomandot ja planeeritav Leisi vabatahtlik päästekomando.
Julgen arvata, et Leisi vabatahtlikku päästekomandot niipea ei tule. Just selle paberil tehtud “reformi” pärast.
24. jaanuaril tuleb järjekordne teade, sellest, kuidas päästeamet muretseb Eesti kodanike pärast.

“Päästeamet loodab, et komandode vähendamise tingimustes pööravad väikestes maapiirkondades elavad inimesed tuleohutusele senisest suuremat tähelepanu.”
Küsimusele, mis saab ikkagi väiksematest ja kaugematest maakohtadest, kus puuduvad ka vabatahtlikud päästjad, vastas päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu, et seal tuleb panustada inimeste paremale teadlikkusele tuleohutusest.

Edasi järgneb jutt sellest, kuidas inimesi on nagunii “nendes” piirkondades vähe ja kuidas päästeamet teeb kindlasti tulevikus ennetustööd jne, jne. Oleks naiivne uskuda, et maapiirkondades panevad inimesed pahatahtlikult oma majad põlema, upuvad või kukuvad kaevu. Selleks, et päästjaid kiusata. No vabandage!
Ma olen ise maal kasvanud ja juba lapsepõlvest mäletan, et kõige rohkem kartsid inimesed tuleõnnetusi. Tikkudega mängimine tõi sellise keretäie, mis siiani meeles.

Ka väikses kohas peab säilima turvalisus

“Ennetustööst” rääkides tuleks rääkida hoopis sellest, et ilmselt oli kedagi vaja koondada, oma kaelast ära saada, kaardilt vaadates on see hõreasustus veel pealekauba ja nii tõmmatigi Leisi komandole punane joon peale. Sest päästeameti eelarve jäi ju samaks.
See on paberil tehtud reform. Vähemalt Leisi päästekomando jaoks. Riik peab tagama pideva turvalisuse, mitte seda ära võtma. Ka Saaremaal.
Praegu on Leisi piirkonna elanikelt turvalisus võetud. Isegi nende väheste turvalisus, kes seal elavad.

Piret-Päiv Rist
Suvine Saaremaa maanteede “vahisõdur”
Eesti rahvusringhäälingu korrespondent

Print Friendly, PDF & Email