OÜ Puu ja Muu müttab Sõrve poolsaare metsades (2)

OÜ Puu ja Muu müttab Sõrve poolsaare metsades

MEES NAGU ORKESTER: Sulev Kallas, OÜ Puu & Muu omanik on üksinda metsatööd tehes mees nagu orkester. Foto: Tõnu Veldre

Sõrve poolsaarel Läbara külas teest paarikümne meetri kaugusel metsatukas põriseb Husqvarna kord pöördeid kõrgemas helistikus üles kruvides, seejärel madala jorinaga maha võttes. Saemees on ettevõtja Sulev Kallas, OÜ Puu & Muu omanik.

Läbi parajalt paksu lume, oksarägastiku, künkliku ja pehme maa pole Sõrve ainsa professionaalse metsalangetaja juurde just lihtne pääseda. Aeg-ajalt takerduvad jalad mingi lumme peitunud tüüka taha. Hoolega pead jälgima puude vahel igasse ilmakaarde looklevaid pisikesi ojakesi, hoidumaks neisse sisse astumast.

Metsamees Sulev Kallas võib oma spetsiaalse riietuse ja saabastega, ohutuse tagamiseks pähe pandud kiivriga, mis varustatud kõrvaklappide ja näokattega, ka kõige tihedamas rägastikus liikuda nagu kala vees.
Küllap on mättalisel metsamaal paar tundi füüsilist tööd rabanud saemehelgi mahti aeg korraks maha võtta, andmaks lehemeestele teada, kuidas tänavune metsatööhooaeg läheb. Paarikümneaastase metsalangetajakogemusega Sulev Kallas ei kurda. Sõrulasi ja Sõrves metsamaad omavaid inimesi, kes saemehe teenust vajavad, jagub.

Varem FIE-na tegutsenud Kallas sai ettevõtjana esimesed kogemused hoopis Iidel baaripidajana. “Baar oli vallamajaga ühe katuse all. Olin siis koguni DJ. Mängisin külastajaile muusikat, korraldasin tantsuõhtuid. Torgu baar oli tol ajal populaarne koht. Maantee külas olid siis veel vene sõjaväelased. Nemad olid lausa igaõhtused külalised. Ostsin satelliitantenni. Olin Sõrves vist esimene, kes “taldriku” üles pani. Baaris näitasime vaid Lääne programme. Kroonumehed olid sellest eriti huvitatud. Eks nad sellepärast baari tulidki. Raha neil oli. Ju nad said seda sõjaväeosades leiduva kraami müügist,” tuletab nüüd ühele kindlale alale ettevõtluses truuks jäänud Kargi küla mees meelde.

Metsatööle spetsialiseerus Sulev Kallas üheksakümnendate alguses. “Olime siin naisevennaga juba tasapisi alustanud, kui helistas Andres Kirst tuntud metsafirmast Reta Puit. Tema pakkus koostööd. Saime kokkuleppele ja sellest ajast peale teen sellele firmale teenustööd. Müün ka neile puid,” teavitab Sõrve metsamees.
Sõrve poolsaare metsad on Sulev Kallasele tuttavad. “Põhimõtteliselt ostan omanikult raieõiguse. Puidu eest maksan omanikule,” kirjeldab ettevõtja tööprotsessi.

Sõrve metsad on kidurad

Sõrves pole iidseid metsamassiive. “Mis siin on – sarapuupõõsad ja 150-aastane saarepuuvõsa. Mõned lepad ja kased, üksikud kuused ka. Küttepuid siit ikkagi saab ja seda mul vaja ongi. Saared on siin enamasti haiged. Sellel platsil tuleb lageraiet teha, et uus mets saaks kenasti kasvama hakata,” selgitab kogenud metsamees.
Raiesmikul on kolme meetri pikkused parajad kasejumikad riita laotud. Üksikud jämedamad lebavad siin ja seal. Küll peab mehel rammu olema, et säärased mürakad kokku tassida. “Suuremaid ma kokku ei tassi. Jätan sinna, kus nad on. Traktoriga sõidame juurde ja veame metsast välja,” seletab Kallas.

Traktori jaoks on puude langetaja oksad kokku kuhjanud. Suur metsaveok sõidab mööda okstest rajatud teed, muljub oksad maasse ja sel viisil korrastab metsaalustki.
Osa puid viib metsamees Popil asuvale platsile küttehalgude tegemiseks. Jämedamad puud, sealhulgas paberipuu mõõtu metsamaterjali ostab Reta Puit.
Korraliku metsa korral on Sulev Kallase päevatoodanguks 20 ruumimeetrit ülestöötatud metsa. “Hea metsa korral ei ole see mingi probleem,” teab ta oma võimeid.

Teadupärast on küttepuude ruumimeetri hind viimasel ajal kallinenud. Kas sellest tõuseb tulu ka ettevõtjale? “Küttehind tõuseb kulu arvelt. Mina ei saa rohkem midagi juurde. Sinise diisliküttega enam metsa välja vedada ei tohi. Nüüd on ka metsaveotraktoritele ette nähtud valge diisliküte. See on aga tükkmaad kallim. Bensiinihind on tõusnud,” selgitab Kallas.
Tavaliselt müüb OÜ Puu & Muu kümneruumimeetrise koguse küttehalge korraga. Ettevõtja sõnul nõutakse kõige rohkem segapuid. Suurema kütteväärtusega kask on kallim ja just sellepärast see tavaliselt kaubaks ei lähegi. “Saarepuu annab peaaegu samapalju sooja. Saart jälle ei taheta. Olevat liiga kõva, lõhkuvat ahju ära. Ise ma pole seda küll kogenud. Ükski puu pole mu ahju lõhkunud,” teab metsamees puude kütteväärtust.

Praegu on Kargi küla mehe küttepuude laoplats Popil tühi. “Varu polegi seekord jäänud. Kõik läks minema. Sellepärast siin müttangi, et saaksin varsti platsil kütet tegema hakata. Inimesed hakkavad kevadel küsima. Küttepuude varumisel on kaks perioodi – kevad ja sügis. Nendel aastaaegadel on hästi palju tahtjaid. Kevadel läheb ka märg pliidi- ja ahjupuu kaubaks,” annab ettevõtja teada.

Ja mis veel väga tähtis: Torgu valla piires veetakse soovijaile puud tasuta kohale. Transporditeenust osutab oma valla mees Valdur Rand, kelle traktorikärusse mahub kümme ruumimeetrit lõhutud küttehalge kenasti ära. Traktorimees heategevusega ei tegele. Tema töö maksab ettevõtja Kallas kinni.

Hirved panevad taimed pintslisse

Mahavõetud vana metsa pärast Sõrve lagedaks ei jää. Igal aastal rajatakse uut metsa. Metsamehele teevad tuska hirved ja teisedki elukad, kes mulda torgatud taimedega oma kõhtu täidavad.
“Olen igal aastal ise istutamas käinud. See on väga hea töö. Mändi meie metsadesse kahjuks kasvama panna ei saa, sest see süüakse kohe ära. Isegi kuusk süüakse kohati ära. Kõige hullemad on hirved. Olen mitu hektarit kuuski maha istutanud ja kui mõne aja pärast olen vaatama läinud, siis haigutab ees tühjus. Kõik on läinud,” kurvastab loodusemees.
Jahimees Sulev Kallas ei ole. “Ma ei saa loomadele haiget teha,” vastab Kallas üheselt küsimusele, miks ta kütiks pole hakanud.

Huvitavaks faktiks võib pidada sedagi, et hirvede arvukus kasvab põtrade arvel. “Hirvesid on siin väga palju. Nemad söövad põdrad välja. Olen oma silmaga näinud teel seisvat üksikut põtra, keda ümbritseb kuus-seitse hirve, ajades suurt sarvekandjat metsast minema. Nii suurendavad hirved kambaga oma hallatavat territooriumi. Põder metsas nii suurt kahju ei tee,” teab Kallas oma kogemustest rääkida.

Samas teeb ta nagu puust ette, näidates kasvaval saarepuukesel piltlikult põdra näksitud laigukest ja seejärel tõmmates tüvele ringi peale, öeldes, et hirv sööbki niiviisi puu koorest paljaks. See tähendab aga puu surma.
Metssead teevad sõrulastele samamoodi peavalu. Kes oskaks lugeda kokku neid kartulikoguseid, mis metsanotsud aastakümnete jooksul talunike põldudelt ja aiamaadelt oma tarbeks võtnud.

Sõjajäljed pole Sõrve metsadest kuhugi kadunud. Tõsi küll, viimasel ajal pole midagi väga suurt metsamehele silma hakanud. Aastaid tagasi leidis Sulev Kallas aga metsast laeva pealt lastud mürsu. See kaalunud ikka üsna palju. “See oli ikka meetripikkune igavene jäme jurakas. Ise ma seda liigutada ei jaksanudki. Kaaluda võis see umbes 300 kilo. Demineerijad tegid leiu Maantee külas kahjutuks. Nüüd on ju kõik metsad detektoritega läbi kammitud. Ega midagi erilist enam päevavalgele ei tule.

Sulev Kallase kohta võib öelda, et ka üks mees on võitlusväljal sõdur. Mõned aastad tagasi oli tema meeskonnas veel 8–9 meest. “Masu ajal jäi tööd vähemaks. Seejärel tulid masinad. Nüüd tehakse seda tööd harvesteridega,” arutab metsamehest ettevõtja.
Sulev Kallas ei kujuta ette, et võiks kusagil mujal töötada. Mets on tema jaoks magnet. Kui tööd ei saa teha, võtab ta mõnikord aega minna metsa lihtsalt jalutama. Puu & Muu omanikule meeldib olla omaenda peremees. Metsa või laoplatsile võib ta minna just sellel ajal, mida enda jaoks sobivaks peab. Tööpäeva pikkus oleneb mehe enesetundest, ilmast ja millest iganes. “Ma ei kujuta ette, et peaksin olema kusagil liini taga. Teen oma tööd rahulikult. Peaasi, see toob leiva lauale,” kinnitab Kallas.

15-aastaselt ettevõtjaks

Nõukaajal teenis Sulev Kallas juba 15-aastase koolipoisina endale küülikukasvatusega piisavalt taskuraha terveks kooliaastaks. Küllap oli see esimene ärikogemus.
Ja mida tähendab osaühingu nimes Muu peale Puu? Ettevõtja sõnul tähendabki see kõike peale puu. Aastaid tagasi tegi ta Torgu vallavalitsuse tellimusel Sõrve ilusad bussiootekojad.
Üks neist on isegi filmi sattunud. Mängufilmi “Ruudi” jaoks tassiti üks bussiputka Sõrvest filmi võtteplatsile ja toodi pärast kenasti sõrulastele tagasi.

Oma mereäärsel maal võimaldab ettevõtja matkajail telkida ja lõket teha. Sinna on ta rajanud ka välikemmergu ja teinud laua. “Lõin vaia maasse, panin külge sildi, millele kirjutasin oma telefoninumbri ja lause “Siin võib telkida”,” kirjeldab Kargi küla mees, kuidas külalisi nägemata nendega suhelda. Nii need matkajad siis helistavad ja küsi
vad, palju telkimine eramaal maksab. “Olen neile öelnud, et kui tahate mulle midagi jätta, siis see on teie vaba tahe, ja seletanud, kuhu panus teha. Tähtis on, et nende jaoks on midagi tehtud. Nad ei lähe kusagile teise koha peale lõket tegema ega loodust rikkuma,” räägib Sulev Kallas.

Print Friendly, PDF & Email