Lapse vaimne tervis vormub oma peres (5)

Lapse vaimne tervis vormub oma peres

MUREGA ÜKSI: Täiskasvanute ükskõiksus või oskamatus näha muutusi lapse käitumises jätavad ta murega sootuks üksi. Foto on illustratiivne. Foto: Tõnu Veldre

Saaremaa ühisgümnaasiumi koolipsühholoog Mia Rand usub, et lapse tugeva vaimse tervise kujunemisel mängivad suurt rolli vanemad.

Sotsiaalministeeriumi ja vaimse tervise instituudi mullu detsembris avaldatud uuringust Tallinna üldhariduskoolide õpilaste kohta koorusid välja üsna ehmatavad arvud. Nimelt leiti ligi 15 protsendil õpilastest depressioonitunnuseid, 5 protsendil ärevushäireid ning 20 protsenti õpilasi tarbis alkoholi sageli ja suurtes kogustes. Lisaks nähtub muudest avaldatud uuringutest, et aktiivsus- ja tähelepanuhäireid esineb Eesti lastest 10–15 protsendil, teismeeas isegi enam kui 20 protsendil noorukeist. Kõnealuste näitajate põhjal ei saa väita, et kõigi meie laste vaimne tervis on ühtlane, tugev ja probleemideta.

Piirid tagavad turvalisuse

Saaremaa ühisgümnaasiumi koolipsühholoogi Mia Ranna sõnul vormub laste vaimne tervis ikkagi oma peres ja vastutus selle eest lasub täiskasvanutel, kes last ümbritsevad. “Lapse vaimse tervise seisukohalt on esmatähtis turvatunne. Selle annab kodune toetus, lapsega tegelemine ja selged piirid. Ka mässulises teismeeas on piirid need, mis annavad turvalisuse.”

Psühholoogi kirjeldusel võib piirideta olukorda võrrelda hetkega, kus tuleb katusel kõndida, silmad seotud. Oma asi, kas kukud alla või mitte.
Seega panevad vanemad, kes lapse tegutsemist – õhtused väljaskäimised, päevarežiim – ei piiritle, oma võsukese väga ebaturvalisse olukorda. Loomulikult peab kodust alguse saama ka perele oluliste ja ühiste väärtuste hindamine. “Lasteaedades ja koolides tehakse väärtustega väga head tööd, ent sellest üksi on vähe,” nentis Mia Rand, lisades, et pereväärtused tähendavad aga aega, energiat ning lapsega koosolemist ja tegelemist.

“Kahjuks tuleb järjest enam kokku puutuda vanematega, kelle meelest tagab lapsele turvatunde, kui kodus ei kakelda ning lapsel lastakse tema nõudmistel teha kõike, mida ta soovib, sest “kõigi teiste vanemad lubavad ju ka”.”

Käitumine peegeldab sisemaailma

Kui lapse psühholoogiline heaolu on häiritud, näitab ta seda oma käitumisega. Täiskasvanud peaksid tähelepanelikuks muutuma, kui märkavad, et laps on väga rahutu, käitub väljakutsuvalt või vastupidi – on endasse tõmbunud. Seda eriti juhul, kui muutused lapse käitumises on toimunud lühikese aja jooksul.

Ka see on psühholoogi kinnitusel ohu märk, kui laps erineb oluliselt oma eakaaslastest – ei tule toime tavapäraste ülesannetega, ei saa kaaslastega läbi, satub tihti konfliktidesse, hakkab väga kergesti nutma. “Need on märgid, mis annavad vanemale selge sõnumi: uuri, mis lapsega lahti on. Alati ei pruugi lapse käitumise taga olla midagi hullu, sest lapsed ongi erinevad. Ent mida varem selgub, et lapsel on probleemid, millesse täiskasvanul tuleb sekkuda, seda parem.”

Mia Ranna soovitusel tasub lapsevanemal jälgida ka teismeeas lapse õppimisharjumusi ning olla valvas, kui laps on väga tugevas pinges või hakkab nutma, kui teha temaga juttu õppimisest. Ohtu tuleb näha ka siis, kui mitmetunnise õhtuse õppimise järel on lapsel koolis järgmisel päeval pea vastamise ajal n-ö tühi. Selliste reaktsioonide taga võivad olla lapse halvad suhted kaaslasega, tüli või hirm millegi ees.

Palju head saab vanem lapsele teha, nõudes kindlat päevarežiimi. “Väga valus on kuulda, kui vanem ütleb, et ta tuleb hilja töölt ning alles siis asutakse pisaratega võideldes õppima. Väike laps ei õpi õhtul kell 9–10 mitte midagi. See on kasutu tegevus ega tee õppimist meeldivaks,” ütles Mia Rand. Ta lisas, et ka siin ei ole mõtet vanemal pead liiva alla peita, vaid püüda kodutööde õigeaegseks tegemiseks lahendus leida. “Mõne lapse puhul aitab pikapäevarühm, teisel hea vanatädi või naabritüdruk.”
Arvestades sellega, et lapse vaimne tervis on mitmekihiline, saab statistika alusel kinnitada, et aktiivsus- ja tähelepanuhäireid esineb rohkem poistel, depressiivsusele ja ärevushäiretele kalduvad pigem tüdrukud.

Probleemiga tuleb tegeleda

Vanematele lohutuseks märkis psühholoog, et keegi koolis ega lasteaias ei arva, et kui lapse käitumine on eripärane, siis on ilmtingimata just kodus hirmsaid vigu tehtud. “Reeglina need asjad nii lihtsad pole,” tõdes Mia Rand. “Lapse eripärasel käitumisel võib põhjusi olla mitmeid. Viimase kümne aasta jooksul on aktiivsus- ja tähelepanuhäired palju sagedasemaks muutunud ning tegelikult ei oska keegi öelda nende häirete sagenemise kindlat algpõhjust. Räägitakse kõigest, kaasa arvatud toitumisest, keskkonna puhtusest ja kodustest suhetest.”

Koolipsühholoogina teab Mia Rand kinnitada, et õpetajad on väga tänulikud, kui teavad enne lapse kooli tulekut tema erivajadusi või kahtlusi nende olemasoluks. Nii osatakse värsket koolijütsi ka rohkem toetada, vajadusel teha koostööd õppinud spetsialistidega või julgustada pöörduma abi saamiseks maakonna õppenõustamiskeskuse poole.

Ka ei pea lapse erivajadusi häbenema või vanemana mõtlema, et lapsel on märk küljes. “Ei ole!” sõnas psühholoog kindlalt. “Tegelikult peavad vanemad hoopis probleemile tähelepanu pöörama. Ei saa jääda lootma, et ehk läheb kõik ise mööda. Vaja on vastastikust toetust, sest süüdistused jätavad lapse täiesti üksi. Laps peab teadma, et kui tal on raskusi, tulevad täiskasvanud talle appi ja pakuvad vähemalt võimalusi ning püüavad lahendust leida. Muutuste poole liikumiseks tuleb probleem esmalt teadvustada, seejärel sellega tegeleda. Üheainsa hetkega imet ei sünni. Alati saab aga midagi paremaks teha. Vaja on usku ning varuda kannatust.”  

Kuula samal teemal Kadi raadio saadet “Tervisejutud” 6. veebruaril kell 13, saate kordus on Kadi raadio eetris 12. veebruaril kell 13.

Print Friendly, PDF & Email