Rahvaloendajad alustavad tööd

Veebruari keskpaigast võivad kõik need, kes e-loendusel osaleda ei jõudnud või ei soovinud, hakata ootama rahvaloendaja külastust. Üle 2000 rahvaloendaja alustab tööd 16. veebruaril.

“Rahvaloendajad hakkavad tõepoolest käima alates 16. veebruarist, kindlasti mitte enne seda,” kinnitas kohalik piirkonnajuht Triin Arva. “Loendajad külastavad vaid neid inimesi, kes pole osalenud e-loendusel, või kui ankeet on jäänud lõpetamata,” lisas Arva.
Rahvaloendaja tunneb ära statistikaameti väljastatud pildiga töötõendi, sinise kohvri ja loenduse logoga salli järgi. “Tõendil on loendaja nimi ja pilt, statistikaameti logo, töötõendi number ja kehtivusaeg. Rahvaloendaja peab oma töötõendit näitama kohe uksel,” selgitas Lääne-, Saare- ja Hiiumaa ringkonnajuht Malle Lehtma.

Tuleb arvutiga

Rahvaloendaja sinises kohvris on sülearvuti, kuhu ta märgib kõik vastused. Iga leibkonna ja inimese kohta avaneb arvutis ankeet, mida pärast täitmist ja kinnitamist uuesti enam avada ei saa. Kõik andmed on loendajate arvutites krüpteeritud. “See tähendab, et kui rahvaloendaja järel uks sulgub, võite täitsa kindel olla, et teie vastused on kindlalt kaitstud,” kinnitas ringkonnajuht.
Kui kedagi pole kodus või pole vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega. “Siis tuleks loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg, pidades siiski silmas, et loendaja tööaeg on kell 9–21,” ütles piirkonnajuht Triin Arva.

Vastamiseks tasub valmistuda

Et loendamine läheks võimalikult sujuvalt, tasub inimestel rahvaloendaja külaskäiguks ka veidi valmistuda. Valmis tasub vaadata leibkonnaliikmete isikukoodid ja ametinimetused, sest seda sageli igapäevaselt ei teata. Samuti tuleks täpsustada eluruumi ehitamise ajavahemik ja suurus.

“Küsimused on täpselt samasugused nagu e-loendusel ning vajadusel rahvaloendaja selgitab, mida täpselt soovitakse teada saada. Näiteks tervise küsimuse juures pole sugugi tarvis haiguslugu välja otsida, vaid märkida lihtsalt, kas inimesel esineb pikaajalisi terviseprobleeme. See on lihtne jah-ei küsimus,” selgitas Triin Arva.
Rahvaloendaja ei uuri üheltki inimeselt ka tema sissetuleku suurust – küsitakse vaid elatusallika kohta ehk kas selleks on palk, pension, toetus, teiste pereliikmete poolne ülalpidamine vms.

Andmed on turvaliselt kaitstud

Kõik loendusel kogutud isikuandmed on igal juhul kaitstud ja mida keegi vastas, teab ainult tema ise. “Rahvaloendusel kogutud andmeid kasutatakse vaid statistika tegemiseks. Neid ei anta edasi teistele riigiasutustele. Seega ei pea keegi ka kartma, et muutuks tema sissekirjutus, sotsiaaltoetused või pensionimaksed,” selgitas piirkonnajuht.
Rahva- ja eluruumide loendust on vaja selleks, et kogu ühiskonda puudutavaid olulisi otsuseid tehes saaks tugineda värskele teabele ühiskonna vajadustest. Võimalikult täpsete andmete saamiseks on loendus kõikne – see tähendab, et küsitletakse kõiki Eestis püsivalt (alaliselt) elavaid inimesi ja loendatakse kõik eluruumid.

Karin Volmer
REL 2011 kommunikatsioonispetsialist,
statistikaamet

Print Friendly, PDF & Email