Muratsi hiigelarendus niipea ei valmi

Kuressaare linna lähistele maalilisse piirkonda 70 hektari suurust kinnisvaraarendust planeeriv ettevõte ei oska isegi öelda, millal peaksid sinna tulema esimesed elanikud.

Kaarma vallamajas toimunud arutelul olid viiele kinnistule detailplaneeringut sooviva OÜ Biladre plaanide suhtes kohati skeptilised nii vallavalitsuse ja volikogu liikmed kui ka praegused Muratsi küla elanikud.
Firma, mille omanik on Joakim Heleniuse juhitav Trigon Capital, esindaja Toomas Uibo ütles detailplaneeringu avalikule arutelule tulnud inimestele, et planeeringu eesmärk on rajada looduskaunis kohas atraktiivne elukeskkond.

Mastaapne plaan

Kolm aastat menetletud planeeringu käigus on elamumaa mahtu vähendatud 42 protsendile kogu planeeringust. See tähendab siiski 87 elamukrunti. Keskmine krundi suurus jääb seega 3000 ja 5000 ruutmeetri vahele. Planeering näeb ette ka nii tarbeveetorustiku kui ka kanalisatsiooni väljaehitamist ja teedevõrgu rajamist.

Küsimusi arendajatele jätkus nii vallavanem Margus Mägil, volikogu liikmel Margus Männikul kui ka Muratsi küla elanikel.
Muratsi külas õigusjärgne maaomanik olev Lembit Ots tundis huvi, kust leitakse kõik need inimesed, kes sinna elama tulevad. Toomas Uibo vastas, et praegu ei saagi öelda, kui palju inimesi üleüldse tuleb ja kust nad tulevad. Mingite arvude väljakäimine oleks tema sõnul kohvipaksu pealt ennustamine.

Uibo märkis ka, et pahatihti ollakse arenduste suhtes pigem pessimistlikud, kuid kuskilt peab peale hakkama. “Alati pole miski kellelegi sobilik,” viitas Uibo, et detailplaneeringud leiavad ikka vastuseisu.
Pärast koosolekut Saarte Hääle ajakirjanikuga rääkinud Lembit Otsa sõnul pole Muratsi maa oma madala profiili tõttu ehitamiseks üleüldse sobilik. “Kui oleks korralik maa, oleks sinna juba ehitatud,” arvas Ots ja kinnitas, et temal arendusse usku ei ole.

Elanike arvu kohta ütles Toomas Uibo, et tuleb teha uuringuid, kui planeering on kehtestatud. Selle mõttega ei olnud päri Kaarma vallavanem Margus Mägi, kelle sõnul tuleks enne teha uuringud võimaliku rahvaarvu osas ja siis planeeringuga edasi minna. Valla jaoks on võimalik elanike arv võtmeküsimus, kuna näiteks teedevõrgu ja tänavavalgustuse hooldamine jääb omavalitsuse kaela. Vähe inimesi tähendab seda, et vald peab hakkama peale maksma.

Pudelikael

Muret tundsid ka Muratsi küla elanikud, kelle probleemiks oli suurenev liikluskoormus. Seda enam, et Muratsi sadamasse viiv tee on kitsas ja moodustab otsekui pudelikaela. Avaldati arvamust, et nii suure arenduse puhul ei jõua küla taristu asjaga kaasa minna ja liiklus muutub suisa ohtlikuks. Toomas Uibo tõdes, et tuleb teha ka vastav liikluskoormuse suurenemise uuring.

Arutati ka mitmeid muid küsimusi, muu hulgas avaldati arvamust, et Biladre on võtnud endale natuke liiga suure tüki planeerimiseks ja seda tuleks hajutada mitme planeeringuga. Sama tuleks arvestada ka taristu väljaehitamisel. Mitte nii, et 2 km pika ja 1,2 km laia ala ühes otsas elab kaks peret ja teises otsas samuti kaks peret, kuid teed ja valgustus on olemas kogu planeeringul.
Toomas Uibo märkis pärast planeeringu arutelu Saarte Häälele antud usutluses, et Biladre planeeringut ei saa panna ühte patta omavalitsustes hulgaliselt tehtud planeeringutega, mis praegu lihtsalt seisavad.

“Täna halba asja enam ei müü,” viitas Uibo, et buumi ajal tehtud planeeringud olid halvasti läbi mõeldud – lihtsalt krunt metsa sees. Ta ütles, et nemad püüavad asja detailideni läbi mõelda. Millal võimalikuks ehituseks läheb, seda Uibo ei öelnud. Ta lausus, et selge on see, et pärast planeeringu vastuvõtmist kohe järgmisel päeval koppa kindlasti maasse ei lööda. “Ehitus sõltub ikkagi majanduslikust olukorrast,” sõnas Uibo.
Siiski avaldas ta lootust, et 5–10 aasta perspektiivis peaksid Muratsis majad kerkima. Uibo ei välistanud ka, et Biladre hakkab müüma planeeringuala juba hoonestatud krunte.

Print Friendly, PDF & Email