Ida-Saaremaa ja Muhu vallavanemad loodavad, et gümnaasium Orissaarde ikka alles jääb – et kõik ei koonduks Kuressaarde ja ka Ida-Saaremaal oleks oma haridustempel, kust edasi kõrgharidust omandama minna.
Kui Leisi kooli gümnaasiumiosa oma 40 noorega haridusministeeriumi ametnike silmis enam jätkusuutlik ei ole, siis Orissaare oma 72 õppuriga mahub veel lubatud alampiiresse (70–75).
Orissaare vallast käib mujal gümnaasiumides kuus õpilast, Laimjalast ja Pöidelt umbes pooled õpilased, Muhu noortest on otsustanud jätkata Orissaares 17, Saaremaa ühisgümnaasiumis 8, Kuressaare gümnaasiumis 6 ning 8 Tallinnas, Pärnus ja Tartus.
“Kui mõned aastad tagasi läks rohkem Muhu õpilasi Kuressaare gümnaasiumidesse, siis viimastel aastatel on taas rohkem mindud edasi õppima Orissaarde,” kiidab Orissaare kooli Muhu vallavanem Raido Liitmäe.
Tema sõnul on Orissaare kool muhulastele peale Muhu kooli ikka n-ö oma olnud – läbi aegade on enamik muhulasi keskhariduse saanud just Orissaares.
Kas aga “idabloki” vallad oleksid valmis hea tahte märgiks ühise laua taha istuma ja kohalikku haridusteemat arutama?
Nn poliitilise tahte vajalikkust möönavad kõik vallajuhid. Laiem arutelu maakonna gümnaasiumihariduse teemadel on 26. jaanuaril Saaremaa omavalitsuste liidu volikogus.
“Kindlasti on asi arutamist väärt, aga usun, et kui rääkida mingist majanduslikust panustamisest, siis maksame me juba praegu laste kohamaksu ning see ei ole sugugi väike summa,” sõnas Pöide vallavanem Jüri Linde.
“Et Orissaare gümnaasium jääks, on vaja ennekõike head tahet, raha nii oluline ei ole,” ütles Orissaare vallavanem Aarne Põlluäär.
Muhu vallavanema hinnangul saab Orissaarest kindlasti hea hariduse, jätkamaks erinevates kõrgkoolides, seda näitavad nii mõne viimase aasta lõpueksamite tulemused kui ka kõrgkooli sissesaanute arv, lisas Liitmäe.
Raido Liitmäe on kindel, et laiemas plaanis tuleb Eestis maagümnaasiumide võrk üle vaadata ja teha vajalikud korrektuurid, kuid arvestades Saare maakonna suurust ja geograafilist eraldatust, ei tohiks siin küll mõtlematult tegutseda. Liitmäe on täiesti kindel, et välja tuleb kujundada ümberkaudsete valdade ühine seisukoht.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kui nüüd katus ja igasugused nagelemised kõrvale jätta, siis on üsna ilmne, et idapoolsesse Saarde oleks gümnaasiumit ikkagi vaja. Muidugi on alati lapsi ja nende vanemaid, kes kasvõi juba mingi jonni pärast linna gümnaasiumisse siirduvad. Samas kurdame, et süveneb juurtetus, noored kambastuvad, joovad, maaelu pole enam moes… Ei usu, et pärast 9. klassi siit läinu enam tagasi tuleb, vähemalt mitte enne, kui pensionipõlv käes. Ja kui hästi mõelda, kas linnatulede sära pole mitte kiiskav kassikuld? Ise ei oska küll Orissaare Gümnaasiumile midagi ette heita, õpetajad on väga tublid. Kui laps ise samuti tööd teeb, tulevadki tulemused.
Orissaare vajab tugevat üld–gümnaasiumi, kus on võimalik saada heal tasemel humanitaar- ja reaalharidust. Viimastel aastatel on hariduse tase OG-s vaatamata valla olukorrale isegi tõusnud ning see on ime. Ida vallad peaksid panema pead kokku ja tegema kõik, et see kool säiluks. Igal vallal peaksid olema kooli ees võrdses õigused ja kohustused ning uskuge mind, OG-st saab hea tasemega kool, kuhu hakatakse tulema linnastki. Kunagi seda ju tehti!
Põlluäär on tore vennike. Tema sõnul pole kooli säilimiseks raha vaja!? Aga mida siis on vaja? Peale raha oleks vaja ajusid, kuid neid jääb samuti üha vähemaks.
Vallamajade rahvas võib ju ühise seisukoha leida, aga lapsevanema vabadust lapsele kooli valida ei saa keegi ära võtta. Majanduse keelde pannes võib otsustavaks saada turgude usaldus. Piisab pisikonfliktist või vastupidi, väikesest positiivsest tõukest, et laviinina otsustatakse ühe või teise kooli kasuks. Seejuures ei saa tähelepanuta jätta seda, mida “naised saunas rääkisid”.
Valdade ja kooli inimesed peaksid kokku istuma ja nuputama, missugused võiksid olla need positiivsed tõuked Orissaare kooli arenguks.
Ühe positiivse tõukena on plaanitud muuta OG spordigümnaasiumiks. Kas see on piisavalt positiivne tõuge või lauslollus?
Põlluäär on ise kõvasti pingutanud kooli sisekliima rikkumiseks. Miks peaksid lapsevanemad tahtma oma lapsi sellisesse kooli panna, mille tulevik on nii segane ja mille õpetajad peavad töötama sellises õhustikus.
Kas ainult 3 valda seisavad OG eest? Laimjala vallavanemalt polegi kommentaari.
Heast tahtest jääb siiski väheseks, uut katust ja maja remonti oleks ka ikka vaja.
Ma vaatleks nii öelda valgala järgi ja siis joonistuks pilt, et gümnaasiumid võiksid olla Kuressaares, Kihelkonnal ja Orissaares. Sõrvega on pisut jama.
Vabandust, mitte Kihelkonnal aga Võhmas!
Loomulikult,Kihelkonnal arvestades laste arvu ja maja suurust peaks asuma üks korralik kolka ülikool.
Mis seos on vallavanema ja tema laste kooliskäimisel (koolidega) praeguse koolireformiga?Ja kuhu jääb vallavanema abikaasa kool?Võib-olla on see määrava tähtsusega?
Ahh et mihatses kuolis oo vallavanembad ise käind? Ma muud ep teä kut seda, et Põlluäär kuohe sündis targana. Temmale põle ühtegit kooli vaja läind ega lähe kah. Ja seeperast ma annagi omma heääle ikke talle!
Sul “Kivihunnik põllu veerel” on asjalik haiku.
Vaatame Eesti kaarti: Tartust on sama kaugel kui Orissaare Kuressaarest sõuksed väikesed maakohad nigu Põltsamaa, Jõgeva, Võru, rääkimata Põlvast ja Nõo külast. Mitu Gümnaasiumi nendes külades on?
Saaremaal tuleks tegelt sel taustal ka Leisi säilitada, aga laste arvu arvestades pole vast võimalik.
p.s. ajakirjatsurad, uurige vallavanemate tausta s.o. millises gümnaasiumis nad ise käisid ja millises käivad või käisid nende lapsed: tuleb meelde üks vana ütlus kirikhärra kohta!
Ülitargale Greengrassile teadmiseks, et praegune Muhu vallavanem on lõpetanud Orissaare Keskkooli, Laimjala vallavanem samuti. Endine Valjala vallavanem ja praegune maavanem on samuti lõpetanud Orissaare Keskkooli. Ilmekas näide sellest, et keskhariduse omandamisel on oluline inimese õppimissoov, mitte väikelinna tuled. Kes õppida tahab, teeb seda igas gümnaasiumis. Ja Orissaare haridusega on nad ka edasi saanud kõrgematesse koolidesse.
nii lustaka kommentaari eest.
Mina olen Orissaaare Gümnaasiumi jäämise poolt! :)
Mina ka! Mina ka!
Olen kindel, et Orissaare kool on tasemel.