Pigem abi kui raha (1)

Pigem abi kui raha

JULGUSTAB HOOLDAJAID: Sotsiaalhoolekande spetsialisti Monika Lemberi sõnul võivad pered, kus mõni pereliige vajab hooldust, teenuste küsimuses julgelt pöörduda Kuressaare linnavalitsuse sotsiaalosakonda. Foto: Tõnu Veldre

Juba 2005. aastast on iga omavalitsus leidnud võimalusi ja viise, kuidas omastehooldajaid nende raskes töös aidata ja toetada.

Kuressaare linna sotsiaalhoolekande spetsialist Monika Lember, millisel moel on omastehooldus korraldatud Kuressaares?
Põhiline abi on olnud rahaline toetus – 20 kuni 25 eurot. Ent viimasel ajal on hakatud omastehoolduse teenuse sellises korraldamises kahtlema ning juurdlema, kas see väike raha, mis omastehooldajatele makstakse, on ikka kõige otstarbekam ja teenib oma eesmärki – aidata mures ja toetada igapäeva hoolduskohustuses.

Inimesed kurtsid, et toetus on väike ja see neid ei aita ning et nad vajavad eelkõige oma kõrvale professionaalset inimest, kes õpetab hooldama, abivahendeid kasutama ja annab võimaluse saada pisut vaba aega. Niisiis tegime Kuressaares 2010. aasta lõpul omastehoolduse teenusesse mõningad muudatused ja asendasime rahalise toetuse hooldusteenusega. Välja näeb see nii, et raske puudega tööealisel või eakal on võimalik saada tasuta hooldusteenust viis tundi kuus ehk kord nädalas, sügava puudega inimesel kümme tundi kuus ehk kaks korda nädalas.

Milles hooldusteenus seisneb?
Hooldusteenus tähendab õppinud ja ametisse sobiva hooldustöötaja abi. Abi seisneb omakorda nii koduteenuses kui ka isikuhoolduses. Koduteenuse alla käib näiteks toidu koju toomine, koristamine, inimesega väljas jalutamine või lihtsalt tema kõrval olemine, ajalehe lugemine, abistamine ravimite manustamisel. Isikuhooldus sisaldab aga abi pesemisel, põetamist ja salvimist.

Kas hooldatavale tõesti piisab viiest või kümnest tunnist hooldusteenusest kuus?
Oleneb inimesest. Kui puudega inimene on jalgel, aga ta ei käi kodust väljas, sel juhul talle piisab toidu koju toomisest ja koristamisest kahel korral nädalas. Ent kui tegemist on lamava haigega, saab teenuse mahtu suurendada kuni kahe korrani päevas. Sellisel juhul tuleb aga tulla linna sotsiaalosakonda konsultatsioonile, kus saame arutada, kui palju suudab pere ise teenuse eest tasuda ja kui palju maksab linnavalitsus. Kõike on võimalik läbi rääkida. Rohkema abi vajadusel saab pere ka ise osta lisateenust Kuressaare päevakeskusest.
Majanduslike raskuste korral tasub kindlasti pöörduda linna sotsiaalosakonna poole, sest on tähtis, et inimene oma teenuse ikkagi kätte saab.

Millest hooldajad kõige enam puudust tunnevad?
Ainult raha ei kergenda hoolduskoormust. Hooldatav vajab ikkagi õpetatud hooldust, ent lähedane ei pruugi osata kõiki hooldusvõtteid, ei tunne abivahendeid. Nõu ja abi võib küsida sotsiaalasutusest, päevakeskusest või sotsiaalala õppinud inimeste käest.
Ja ikkagi vajab iga hooldaja aega ka iseenda jaoks. Ainult üksinda toimetades on läbipõlemise oht suur. Hooldaja rollis inimene vajab oma kõrvale süsteemi, mis tagab talle ka võimaluse intensiivselt oma isiklikku elu elada.


Teadmiseks

Kuressaares elab ligi 600 raske või sügava puudega inimest. Hooldusteenust kasutab neist umbes 80. Täiendavalt võetakse Kuressaare päevakeskusest tööpäeviti sooja toidu koju toomise teenust.

Print Friendly, PDF & Email