Kes kingiks suvekodu? (14)

Kaarma vallavalitsus pani avalikule väljapanekule Muratsi küla Kolde, Koldevälja, Kadakaoksa, Rannavälja ja Kalda kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse ja korraldab 20. jaanuaril kell 12 Kaarma vallamajas avaliku arutelu. Tegu on omamoodi sensatsiooniga ja asi on kaugel rutiinsest planeerimisalasest tegevusest Saaremaal.

Arendusfirma Biladre OÜ enamusosalus kuulub Joakim Heleniuse investeerimisfirmale AS Trigon Capital.

Taristu vajab valla hooldust

Esmalt üllatab planeering oma mastaabiga. 69 hektari suurusel planeeringualal on elamumaaks kavandatud ca 29 ha 87 elamukrundiga. Kuigi planeering üllatab näiteks ka valitud asukohaga madalal, kohati liigniiskel rannaalal, on imekspandav eelkõige siiski arendaja optimism kavandatu ühes etapis ellu viia ja üle 4 km teedevõrku vallale üle anda.
Joakim Helenius on öelnud ajakirjandusele ja rõhutanud ka mullustel Saaremaa ettevõtluspäevadel esinedes, et Muratsi arendus on mõeldud eelkõige Skandinaavia kliendile ja sellised projektid, nagu OÜ Biladre kavandab, võivad mängida suurt rolli Saaremaa turismipotentsiaali laiendamisel. Ilus.

Tagasi pöördudes argipäeva, näeme aga, et kohaliku omavalitsuse toimimine on üles ehitatud tulumaksulaekumisele. Pole maksumaksjaid, pole raha. Pole ka põhjust, miks peaks Skandinaavia klient oma maksutulu siia üle tooma. Vallale üleantav infrastruktuur nõuab aga edaspidi hooldust.
Planeeringualale on kavandatud ühe- ja kahesuunalisi teid, ka kergliiklusteega varustatud lõike enam kui 4 km ulatuses.

Planeeringulahendus ei räägi sõnagi tänavavalgustusest. Ühe kilomeetri aastane hoolduskulu vallale on umbes 1000 eurot, tänavavalgustuse lisandumisel aga neli korda enam. Eeldame, et tänavavalgustus siiski tuleb, planeeringu kohaselt tuleb ka reoveepuhasti, puurkaev joogivee jaoks ja mitu kilomeetrit torustikke. Kõik see on kulu, mille maksavad kinni valla maksumaksjad. Ja kui valda asukski elama uusi maksumaksjaid, kaasneb kulu ka sotsiaalsele infrastruktuurile. Üksi hariduskuludeks ühe õpilase kohta maksab vald ca 1000 eurot aastas.

Et ots-otsaga kokku tulla, peaks elamuala täituma maksumaksjatega pea sada protsenti. Arvestades, et kümne aasta vältel on Kaarma valda elama asunud sama palju inimesi kui mahub Biladre elamuarendusse, näib planeeringuala täitumine püsielanikega väheusutavana. Kuid täna ei ole süsteemi, mis korvaks omavalitsustele suvituspiirkondade ülalpidamiskulud.

Suvitajailt tulumaksu ei saa

Sama probleemi küüsis vaevlevad mitmed suvituspiirkonnad, sh Kuressaare linn, kus golfi-elamurajooni näitel tuleb üksikute maksumaksjate teenindamiseks kulutada raha terve elamurajooni valgustamiseks ja teehoiuks. Üha enam hooneid Kuressaare aedlinnas ja kortereid elamutes kuulub suvesaarlastele, kes kohalikku tulumaksulaekumisse ei panusta. Süsteem on aga üks – omavalitsus on loodud teenindama maksumaksjaid.

Mis siis teha Biladre OÜ arendusplaanidega? Kas vald peab infrastruktuuri üle võtma? Isegi siis, kui pakkuda arendajale välja kohapealse haldusfirma loomist ja kommunaalkulude kogumist otse, ei vabasta kohaliku omavalitsuse korralduse seadus valda vastutusest ning probleemide lahendamisega tuleb varem või hiljem ikkagi tegeleda.

Hannes Koppel
Kuressaare linnaarhitekt


Biladre OÜ arendusplaanidest

Planeeritud elamurajoon on kavandatud kuni 350 inimesele. Muratsi külas elab täna ligi 190 inimest. Kui liita Muratsile naaberkülade Vaivere, Praakli, Vatsküla ja Kasti elanikud, võib öelda, et piirkonna rahvaarv kasvab teoorias 2 korda. Kaarma valla elanike arv tervikuna peaks kasvama aga ligi 8 protsendi võrra!

Planeeringualal esineb pinnase vähese veejuhtivuse tõttu nn ülavesi, mis veel maikuus kipub olema pinnase ülemistes kihtides ja reljeefi madalamates kohtades üle maapinna.
Muratsi kandi kaevud ei ole sügavad. Planeeringuala naabruses asuvate puurkaevude andmeil on põhjaveekihi veetase 1,5 kuni 2,3 m sügavusel maapinnast. Vett andev lubjakivi on õhukesekihiline ja mergli vahekihtidega.

Planeeringualal esinevad poollooduslikud kooslused nagu rannaniidud ja niidud lubjarikkal mullal, kuid ka kadastikud ja lood. Kavandatud elamualaga piirneb vahetult Kasti lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärgid on elupaigatüüpide ja rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Elurajooni rajamisega muutub maastikupilt tundmatuseni. Planeeringuga kavandatakse lubada tiikide rajamist ja kasutada väljatõstetavat pinnast kinnistute täiteks.

Print Friendly, PDF & Email