Epi talu hoidised rändavad Muratsist üle terve Eesti

Epi talu hoidised rändavad Muratsist üle terve Eesti

VEEL JÄTKUB: Laoruumis kaupa veel jätkub. Purkide read kahanevad aga iga nädalaga. Inge Uulits on mõtetega juba lähenevas kevades ja suves – milline tuleb tänavune marja-, puu- ja köögivilja-aasta? Foto: Tõnu Veldre

Epi talu perenaine Inge Uulits on avastanud enda jaoks maarohuteede huvitava maailma. Ja mitte ainult enda jaoks. See tragi naine oskab taimedest tehtud teesid ning ka oma aiast ja põllult korjatud marjadest-köögiviljadest keedetud hoidiseid edukalt müüagi.

Nädal tagasi Vaivere seltsimajas Saaremaa talupidajate liidu korraldatud talunike ja kohalike omavalitsuste otsevõrgustiku kujundamise arutelul-koolitusel oli Inge Uulits üks neist, kes pakkus kokkutulnuile degusteerimiseks esmapilgul vahest eriskummalisi talutooteid.
“Õuna-šokolaadimoos, musta sõstra ketšup, õunakooretee, kaselehetee,” tutvustas ettevõtja vaid mõnda purgikestes ja kilekotikestes turustatavat toodet oma talu varaaidast.

Inge Uulitsa sõnul korjab ta kõik vajalikud teerohud oma metsast ja aiast. Ka enamik hoidisteks tehtud köögi- ja puuvilju pärineb omaaegses Tallinna polütehnilises instituudis toiduainetetehnoloogiat õppinud saarlanna oma talu peenra- ja põllumaalt. Kui oma kasvatatust ja korjatust kipub puudus kätte tulema, ostab ta tooraine inimestelt, kellest teab, et neilt saab kvaliteetse kauba.

Ettevõtlusega ammu sina peal

Kuigi Inge Uulits tegutseb iseseisvalt ning hoidiste ja muude toodete valmistajana praktiliselt üksinda, hindab ta kõrgelt koostööd. Ta on ka Saaremaa turundusühingu liige. Talunike ja väikeettevõtjate ühendus on võtnud endale eesmärgiks tutvustada saaremaise käsitsi tehtud toodangu isikupära ja võlu. Ühing arendab usinasti liikmetevahelist koostööd toodete tutvustamisel ja turustamisel nii Saare maakonnas kui ka mandril.

Inge Uulits on rahul. Epi talus tehtud moosid, ketšupid, muud hoidised ja maarohuteed rändavad Muratsi külast Tallinna kauplustesse, ka Tabasallu ja teise Eestimaa äärde Põlvasse ning mõistagi Kuressaare poodidesse.
Eraettevõtlusega hakkas Kuressaares sündinud ja koolis käinud Inge Uulits tegelema juba eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate lõpus. Tollases Kuressaare sanatooriumis avati kondiitriäri, mida hakkas juhtima varem Muhu kalatööstuses bakterioloogina ja Kaarma ühismajandi laboris töötanud Inge Uulits.

Üheksakümnendatel terendasid hakkajal saarlannal ettevõtluses uued eesmärgid. Nii on praegune Epi talu perenaine kogemusi omandanud mitmel alal. Kõige meelepärasemaks peab ta aga praegust ettevõtmist – koduköögis keedupottide taga seismist ja hoidiste purkidesse villimist.
Epi talu omanikuks sai Uulitsa pere juba 1984. aastal. Algul oli see lihtsalt suvila. “Alaliseks elupaigaks sai talu 2000. aastast. Vahepeal oli mul koguni Epi-nimeline osaühing, kuid selle müüsin ära. Orissaares pidasin kohvikut. Tulin siia tagasi ja 2007. aastal asutasin OÜ Kuressaare Jäätis. Ise küpsetasin koduvahvleid. Möödunud aastal tegin neid vaid täisterajahust. Jäätise pakkumine läks esimestel suvedel päris hästi. Möödunud aasta jäi aga kesiseks,” rääkis ettevõtja oma lugu.

Praeguse tegevuse juurde sattus professionaalne toiduainetehnoloog oma sõnul päris juhuslikult. 2010. aasta sügisel küsis Karen Allas turundusühingust enne Rootsi messile sõitmist Ingelt midagi põnevat kaasavõtmiseks. “Andsingi talle mõned pakid kuivatatud teetaimi kaasa. Rootsis see kaup muidugi ei läinud. Sealsed eestlased ostsid rohkem musta leiba ja Muhu susse,” meenutas Uulits enam kui aastatagust aega.
Seejärel mõtles köögikunstis kodus olev perenaine teha Ülemiste laadale mineku tarvis kõrvitsa- ja ebaküdooniapüreed. “Olin seda oma pere jaoks kodus varem teinud. Laadal läks see kaup imekombel väga edukalt. Ja mis hiljem välja tuli – presidendiproua Evelin Ilves oli minu kõrvitsa-ebaküdooniapüree poetanud toidukorvi, mille ta Austria presidendipaarile kinkis! Mil viisil minu toode meie presidendiprouani jõudis, seda ma ei tea.”

Hapukas ja mõnus keedus

Mis on siis kõrvitsa-ebaküdooniapüree omapära? Inge sõnul on see selline mõnus ja hapukas ning tagatipuks tervisele igapidi kasulik keedus. Oma sõnade kinnituseks tõi ta ühe purgi köögilauale ja palus mekkida. Maitsesime fotograaf Tõnu Veldrega ja kiitsime meiegi. Retsepti mõtles pereema välja juba aastakümneid tagasi. “Lastele ka väga meeldis. Nüüd siis hakkasin seda suuremas koguses, turustamise tarvis tegema,” märkis Inge Uulits.
Nagu öeldud, kõiki vajaminevaid köögivilju Epi talunik ise ei kasvata. Heameelt tunneb ta sellest, et toimiv koostöövõrgustik on juba välja kujunenud – kellelt ostab kõrvitsaid, kelle käest porgandeid ja peete, kellelt õunu ja roosuhkrut.

“Kõrvitsa-ebaküdooniapüree oli esimene toode, mis läks n-ö suurele ringile. Siit tekkiski idee niisuguste kiiksuga toodete tegemiseks. Turgudel on üsna minev kaup igasugused ketšupid. Nõutavaks osutus õuna-šokolaadimoos. Tegelikult koostises šokolaadi polegi. Seal on kakao ja või. Täpsemalt taluvõi ja biodünaamiline kakao,” avalikustas toidutehnoloog retsepti.
Epi talutoodangu hoidiste nomenklatuur on rikkalik. See koosneb 27 nimetusest. Tõsi küll, korraga kõiki hoiuruumist võtta pole. Perenaise väitel on põhjus lihtne, kõik aastad pole marja- või õuna-aastad. Möödunud aastal nappis näiteks pihlakamarju, õieti neid polnudki kusagilt korjata.

Inge ise ei jõua metsades, rabades või kadastikes marju korjamas käia. Tõele au andes, ega neid inimesi palju olegi, kes äritegemise pärast metsas marjul käivad. Ükskord kuulutanud ettevõtja ajalehes, et ostab kadakamarju. Arvestatavat pakkumist ei tulnudki.
Iga perenaine võib oma kogemustest väita, et mõnedki kodumoosid säilivad üsna kaua. Näiteks 1992. aastal purki pandud musta sõstra moos, mille tuttav kuressaarlane oma keldrist hiljaaegu avastas, maitses sama hästi kui mullu sügisel purki pandud keedis.

“Mina annan neile aastase garantii. Laborikatsed on tehtud ja need seda kinnitavad. Tegelikult säilivad moosid ju kauem. Ma ei ole aga tahtnudki neile pikemat säilivusaega. Toodangu maht on väike. Peagi tuleb uus hooaeg ja siis hakkame jälle otsast peale,” kirjeldas Inge Uulits.

Angervaksast saab head teed

Vastavalt põllumajandusministri otsusele pole taimeteede pakendile säilivusaega märkida vaja. “Tegelikult ma rohkem kui aasta vanuseid pakikesi ei turusta. Teeks sobivate taimedega olen vähe aega tegelenud. Alles hiljaaegu sain teada, kui head teed saab angervaksast. Pealegi on see taim heade raviomadustega. Angervaksa kasvab minu maadel päris palju. Nurmenukku on samuti parasjagu. Mõned vajalikud taimed toob mulle Muhus elav sõbranna. Tähtis on see, et taim oleks korjatud saastevabast keskkonnast,” rõhutas Inge Uulits.

Ja oh üllatust-üllatust! Maitsva tee tegemiseks on Ingelt kõige rohkem küsitud õunakoori. Just-just, täpsemalt küll kuivatatud õunakoori tee tegemiseks. “Eelmisel aastal koorisin moositegemiseks õunu ja sealjuures mõtlesin, et miks ma pean need koored lihtsalt ära viskama. Kuivatasin ja pakkisin need korralikult ära ning panin müüki. Arvasin küll, et kes neid ikka ostab. Uskumatu, aga neil on kõige suurem minek!” imestas katsetaja ka ise.
Õunasordil pole erilist tähtsust. Siiski, hapukama õuna koor annab parema maitse, punapõskse õuna koor aga värvi.

Nõnda siis kasutab Inge Uulits õunad ära peaaegu sajaprotsendiliselt. Tõsi, seemned, mis on samuti väärtuslikud, lähevad kaotsi. Vaarikavõrsetee on samuti väga popp, selle joomine aitab palavikku alandada. Angervaksatee samamoodi. Kuulad ja mõtled, miks sa varem pole sellistest lihtsatest asjadest midagi kuulnud. Hea, et nüüdki.
Taimetarkadelt uurinud ja erialakirjandust lugenud taluperenaise sõnul on igal taimel oma vägi. Taimi ja nende omadusi peab teadma.
Kuressaares on Inge Uulitsa taimeteed ja hoidised müügil Saarte Sahvris, Good Kaarma poes ja Makroses. Tallinlased saavad Epi talu perenaise tooteid viiest müügikohast. Ka Põlva ja Tabasalu elanikud võivad saarlanna tehtud hõrgutisi koju toidulauale viia.

“Etiketil on minu andmed. Kui kellelegi on midagi meeldinud, siis helistatakse ja küsitakse juba rohkem. Purkidele on “Saaremaa” peale kirjutatud ja see müüb,” teab ettevõtja.
Midagi ei tule siin ilmas niisama kätte. Ainuüksi degusteerimiseks on Inge Uulits aasta jooksul oma kulu ja kirjadega välja pannud üle 200 purgi. Loodetavasti on tulemus peagi käega katsuda.


OÜ Kuressaare Jäätis

Epi talu, Muratsi küla, Kaarma vald.
Koduvahvlite küpsetamine ja vahvlijäätise turustamine.
Erinevate hoidiste tegemine ja turustamine.
Teetaimede kuivatamine, pakendamine ja turustamine.
Epi talu sortimendis on sellised põnevad tooted nagu õuna-šokolaadimoos, kõrvitsa-ebaküdooniapüree, musta sõstra ketšup, õunakooretee jne.
Tooted on müügil Kuressaares, mitmes Tallinna poes ja kohvikus, Tabasalus ja Põlvas.

Print Friendly, PDF & Email