Toetusesaajate hulk stabiliseerub

VIIMASES HÄDAS: Kahjuks ei puudu ka Saaremaal inimesed, kes toimetulekuks peavad prügikastidest süüa otsima. Foto: arhiiv

Toimetulekutoetuse saajate hulk ei ole märkimisväärselt kasvanud, vastupidi, võrreldes aasta taguse ajaga on toetatavate arv nii mõneski omavalitsuses samaks jäänud või koguni vähenenud. Mõnda paika ei ole puudutanud ka masu.

“Pole meil siin enne masu tööd olnud, pole ka praegu,” nentis Mustjala valla sotsiaalnõunik Saima Lõhmus.
Ses suhtes ei olegi majanduse madalseis kaugemaid kante puudutanud ega toimetulekutoetuse saajate hulka suurendanud või vähendanud.

Ka Torgu sotsiaalnõunik Juta Sepp oli sama meelt: toetuse saajate hulk on stabiilne ja võrreldes eelmise aastaga samaks jäänud. Kui Mustjalas on igakuise toimetulekutoetuse saajaid kümne tuuris, siis Torgus on üks pere.
“Meil on see probleem, et kui kohapeal tööd ei ole, on ka raske näiteks linnas tööl käia, sest kes see ikka jaksaks kaks korda päevas poolsada kilomeetrit maha sõita,” ütles Juta Sepp, kellel puuduvad ka otsesed andmed, kas mõni nende valla inimene ka välismaal tööl käib. “Aimata ju võib, aga ega me täpselt tea,” sõnas ta.

Muhu sotsiaalnõunik Triin Valk ütles, et praeguse seisuga on Muhus toimetulekutoetuse saajaid 11 (aasta tagasi oli 18).
Hetkeks võib ju rõõmustada, aga kuna Hellamaa põllumajandusühistu likvideeris just oma piimakarja ja koondab peatselt 15 töötajat, kellest paljud on emad lastega, on see väikese saare jaoks paras katastroof.
Valk ei kujuta ette, kas ja kus need inimesed uue tööotsa leiavad. “Ehk mõni neist on ettevõtlik ja hakkab kas või ise midagi tegema,” avaldas Valk lootust. Igal juhul püüab vald neid inimesi aidata.

Kaarma valla sotsiaaltalituse spetsialist Ervin Raudsik ütles, et neil on jaanuaris kolm toimetulekutoetuse saajat juurde tulnud.
“Kui neid eelmisel aastal oli 23, siis nüüd on 26,” täpsustas ta. Üldse on toetusesaajate hulk viimasel ajal jäänud 23–26 vahele.
“Eks see sõltubki töötuse kasvamisest,” sõnas Raudsik, lisades, et enam-vähem kehtib toimetulekutoetuse saajate hulgas reegel, et 1/3 toetusesaajaist on pikaajalised töötud, 2/3 aga leiab mingi aja pärast töö ning nemad saab siis toetusesaajate nimekirjast ära kustutada.

Tegelikult peab Kaarma sotsiaaltalituse spetsialist neid inimesi, kes suudavad kuus ära elada 79 euro ja 70 sendiga, kangelasteks.
“Müts maha nende ees!” märkis Raudsik. Just nii suur on summa, mida saab peres üks inimene, teistele pereliikmetele arvestatakse toimetulekuks veelgi väiksem summa.
Mis puutub aga maakonna suurimasse omavalitsusse Kuressaare linna, siis on Kuressaares toimetulekutoetuse saajate hulk võrreldes masueelse ajaga kasvanud kolmandiku võrra.

“Arvestades, et raskemad kuud on just talvekuud ja suvekuudel toovad leevendust hooajatööd, võib öelda, et talvekuude lõikes on toetusesaajate hulk kõrvutades masueelse ajaga koguni poole suurem,” rääkis linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Maripuu.
Tema sõnul on uus aasta alles nii värske, et andmeid eelmiste aastatega võrrelda ei saa, kuid kui vaadata 2011. ja 2010. aasta andmeid, on toimetulekutoetuse saajate arv hakanud tasapisi siiski kahanema.
Kuressaares oli 2011. a augustis toetusesaajaid 97, detsembris juba 139 inimest. Põhjuseks on ennekõike küttearved.