TERE, HÄRRA PEADIREKTOR! Kalev Timberg kätleb Leisi päästjat Margo Kallast, oma käepigistust ootab Tõnis Põlluäär. Foto: Tõnu Veldre
Kuigi Saaremaa rahva poolt riigikokku valitud saadikud on komandode sulgemise vastu, siis riigikogus eelarve arutustel nad komandode jaoks raha ei leidnud.
”Teie olete riigikogu liikmed – hääletage meie eelarve suuremaks!” Nii oli päästeameti peadirektor Kalev Timberg öelnud ühele riigikogu liikmele, kes arvas, et komandosid ei tohiks sulgeda.
Komandode sulgemise poolt polnud ka ükski üleeilses Saar-te Hääles sõna võtnud saarlaste saadik, ei koalitsiooni kuuluvad Jaanus Tamkivi, Urve Tiidus, Tõnis Palts ega ka opositsiooni esindajad Kalle Laanet ja Kajar Lember.
Kalev Timberg rääkis üleeile Leisis kohaliku päästekomando sulgemise vastu protestinud inimestele, et ei aidanud neid ka riigikogu Saarte toetusrühm, sest päästjate jaoks lisaraha leida ei olnud nende arvates lihtsalt võimalik.
Peadirektor andis riigikogu liikmetele teada, et 81 komando säilimiseks nende reeglite järgi, mis valitsejad ise on kinnitanud, läheks eelarvesse juurde vaja 7 miljonit eurot. Leisi komando säilitamiseks vajalik rahasumma on 360 000 eurot.
”Vähem kui kolm nädalat pärast seda jutujamist oli hääletamine ja mulle anti sama suur rahasumma nagu varemgi,” selgitas Timberg, kelle sõnul sõltub komandode sulgemise otsus eraldatud rahasummast. Selleks, et jätta kogu süsteem samasuguseks nagu praegu, päästeametile raha lihtsalt ei eraldatud.
Kui vaadata Eestit tervikuna, siis Timbergi sõnul läheb teenus paremaks 120 000 inimesel, suuremat osa ei puuduta muudatused üldse ning 21 000 inimesel läheb teenus kehvemaks.
Kalev Timberg lausus ka, et päästekomandode sulgemine ei ole sugugi esmakordne, sest viimase viie aasta jooksul on suletud 17 komandot, kuid tulekahjude ja hukkunute arv on pigem vähenenud.
”Tulevikus tuleb saarelist eripära rohkem arvestada ning eks me peame seda ka meie saadikutele riigikogus ja valitsuseliikmetele nähtavasti täpsemalt selgitama,” ütles Saare maavanem Kaido Kaasik.
Ta rõhutas, et saareelanike turvalisus ei saa kuidagi olla riigile vähem tähtis kui suurte keskuste elu. Saaremaa on tema sõnul erilisim piirkond Eestis, sest maakond ei koosne ainult Saaremaast, vaid lausa kuuest väiksest püsiasustusega saarest.
”Tagada siin turvaline elu samadel alustel nagu suuremates keskustes, see on meie kõigi ühine eesmärk,” ütles Kaasik, kelle sõnul peab saarlastel, nii nagu Mandri-Eestiski, olema samasugune teenus võimalikult hästi kättesaadav.
”Usun, et meil on lahendused lähiajal tulemas,” oli maavanem lootusrikas.
Eesti Päevalehes tõi aga ettevõtja Juhani Seilenthal välja, et vigase analüüsi tõttu (näiteks on hulk Leisi ettevõtteid ”tõstetud” Orissaare valda) on sulgemisotsuse tegemine lausa kuritahtlik.
Päästekomando sulgemine vaid seetõttu, et koormus on väike, on tema sõnul hoolikate Leisi inimeste karistamine.
Leisi komando saatus selgub kahe nädala pärast.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
KUI PALJU RAHA LÄHEB MEIE RIIGIL PIDUDE PEALE, UURIGE….
Riigieelarves on ametile teatud summa eraldatud, amet otsustab ise, KUIDAS seda kasutada. Selles ametis töötab praegu ligi 300 inimest (need ei ole päästjad, vaid ASJAPULGAD). Nende SPETSIALISTIDE palgad on kuhugi 800 euri kanti (vähemalt!). Arvutame koos: kui Leisi komando peale kulub aastas 35 000€ (see number kuskilt läbi käinud), siis selleks, et 35 000€ säästa, tuleks ühes KUUS leida 35 000/12= 2917€. Kui ühe ametniku palk on 800-1000€, oleks vaja ameti seest koondada 3-4 inimest. Kas tõesti on vajalikud PERSONALI JA ASJAAJAMISE OSAKOND 5 inimest, KOMMUNIKATSIOONIOSAKOND 14 inimest JNE! Vaadake, kuhu see AMET ise raha paneb! http://www.rescue.ee/401 Kui palju MÕTTETUID ja dubleeritud osakondi, ametnikke!
Inimesed, kui te TÕESTI olete huvitatud Leisi komando päästmisest, siis peaksite just sellele argumendile rõhuma! Nii saaksite ka poliitilise toetuse, samas oleks teil selge argument ja lahendusettepanekud! Sellisel juhul oleks POLIITILINE ENESETAPP teid mitte kuulda võtta!
Lisaks siia veel
Kokku Päästeametis 286
sh päästeteenistujad 143
sh mittepäästeteenistujad 143
ehk iga päästja kohta on üks ametnik….Riik missugune, kas tõesti iga päästja vajab oma isiklikku politrukki ?
Pääseamet näeb tuleviku kuludeks 350000 EURO-t aastas.
Sel juhul ka minu arvutustes igale numbrile null lõppu, kuid sisu jääb asjal ikka samaks! Muidugi oleks huvitav teada, KUST võetakse selline summa. Ilmselt näidatakse summasid suurematena, et raha ikka mitte mingil juhul ei leiataks. Loomulikult on Leisi päästjate palgafond üks osa sellest summast, siis on halduskulud, tehnika hooldamine, kütus jne.. aga kas tõesti 350 000€
Miks tehakse selline reform, kui 21 000 inimesel läheb teenus halvemaks?
Mida tunneksid tallinlased kui päästjad saabuksid siis kui pole enam midagi päästa? Koosolekul oli Timbergi poolt Leisi päästekomando vastuargumendiks oli, et oma vallas oli väljakutseid eelmine aasta ainult kaks. Aga see, et Leisi päästekomando jõudis õnnetuse korral teistesse valdadesse esimesena, see enam ei lugenud!
Saaremaal hakatakse päästjaid kutsuma tuki loputajateks!
Kahju, et kuskil peab alati midagi põlema, et päästjatel oleks tööd!
kus kohast leiti raha, et riigikogul palka tõsta, kui raha üldse pole.
Selleks leitakse ikka ja leitakse ka erakondade ülalpidamiseks, mis on kohe kindlasti tähtsam, kui mõni haigla või päästekomando.
deomkraatia arendamist (nn DESA) erakondade poolt peavad ka Saaremaalt valitud riigikogu liiikmed tähtsamaks kui näit Leisi komandot? Vastava raha eest saab ülal pidada umbes 3 komandot aastas. Ma küsiksin hoopis nii,et miks päästjad peaksid soovima olema “sunniviisiliselt” vabatahtlikud,kui erakonnad (kelle pöhikirjaline tegevus see on) ei soovi vabatahtlikult ja ilma rahata demokraatiat arendada?Äkki möni riigikogu liige vastab?
…järelikult riigikogu liikmetel pole kellgil Leisi kandis suvekodu???…muidu oleks ehk leitud…
Kui Saaremaalt pärit Riigikogu liikmeile peab saarte olukorrast selgitusi jagada, siis tuleb nad väljavahetada inimestega kes tunnevad saarte olusid ja suudavad konkreetselt midagi ärateha, mitte ainult mullikesi ajada ja suurt plaka vastu võtta. Nüüd saaks hr. Kaasik ennast MAAVANEMANA näidata, muidu on sama nullmees nagu eelmine. Tuleb lõpetada ära see riigimeeste jutt raha leidmisest, riigi raha tuleb hoopis jagada targalt ja sinna kuhu vaja.
Pealkiri eksitav, Keskerakonna fraktsioon esitas riigieelarvesse muudatusettepaneku suurendamaks päästeameti eelarvet. Koalitsioon seda arvesse ei võtnud! Seega oli riigikogulastel ilmselgelt erinevad eesmärgid.
Sellele kuradi DASA-le oli eelarves 900 kilo eur. sellest saaks kaks komandot ära pidada,sest Toompeal ei ole ühtki demokraatlikku erakonda,köigis neljas satsis on sellega probleeme.Mis kuradi õigusega tulevad nad siis meie raha eest õpetama seda, mida ise ei oska?
Päästeamet PEAKS ANALÜÜSIM 01.03 2006 A. LOODUD REGIONAALSETE PÄÄSTEKESKUSTE TÖÖTULEMUSI 5 TÖÖAASTA LÕIKES . 01.05 2006 KIHELKONNA V. VARKJA KÜLA TULEKAHJU. 8.HOONEST JÄID JÄRGI AINULT VUNDAMENDID.
Loll jutt suhu tagasi!
Õige on, valitsus soovib Leisi komando raha kasutada isiklikuks heaoluks.
Siin oleks võibolla koht kus maavanem peaks sekkuma ja vajadusel kogu maavalitsusega tagasi astuma antud olukorras.
Vana Eesti juht Päts ütles, et temal pole võimalik raha raisata pidustusteks ja välissõitudeks, kuna Eesti riik on nagu haige voodis keda peab ravima. Mitu sada miljonit läheb meil aastas pidustusteks?
Volli
15. mail 1990 aastal kõlas eesti raadiois ülekutse: “Toompead rünnatakse! Kordan: Toompead rünnatakse!”
Ja eesti rahvas tuli, eesti inimesed tulid elavaks kilbiks kaitksma meie Riigikogu.
Kui aastal 2012 kõlaks raadios üleskutse: “Toompead rünnatakse! Kordan: Toompead rünnatakse!”, kas ka siis eesti rahvas koguneks Toompeale? Ma arvan, et koguneks küll ja teeks Toompea nii maatasa, et ainult arheoloogid leiaks hiljem sealt Toompeal kunagi asunud “fraktsioonide” jäänuseid!
Kus on aga tegelikud “tegijad”?
Meenutus eilses ajalehes olevast “и сама я республика” jutupauniku “meelelahutuslikust” kirjatükist:
“Riikliku poliitika teostamine on meeskonnatöö ning koalitsioonis kokku lepitud riiklikud eesmärgid viiaksegi ellu riigi struktuure kasutades – sealhulgas ministeeriume, ameteid, riigile kuuluvaid ettevõtteid, sihtasutusi, avalik-õiguslikke organisatsioone jne.”
saartehaal.ee/?content=artiklid&sub=48&artid=29710
Päästeteenistuse sulgemine peaks paljuski sõltuma maakonna kriisi juhtimis kavast.
Kuidas kajastus Leisi komando kriisiplaanis ja kui nüüd enam Leisit pole, siis kuidas tuleb maavanem toime tekkida võiva kriisijuhtimisega.
Kogu aeg on silma paistnud ainult Leisi valla võitlus päästekomando säilimise pärast eelkõige töökohtade puuduse pärast Leisi vallas aga pole arvestatud maakonda kui tervikut.
Kas suureneb Kuressaares päästevõimsus, mis ka maakonda suudaks rohkem katta või jääb kõik nii nagu plaanitud.
Minu meelest võiks maavanem selgitada kuidas ta tuleb toime kriisi olukorras erinevaid kriisiplaane ellu viies!
TÄHTSAM ON RAHA KREEKASSE SAATA KRT…
või tuleks nüüd hoopis meil Kreekast abi küsida…
Loodan et tegu on ajutise hullumeelsusega ja sinna kanti leitakse mingi muu lahendus…hehhh
Nüüd Leisi valla noored põgenevad: kes see ikka tahab elada piirkonnas, kus turvatunne puudub
Väga kahetsusväärne käitumine!