Eestlased põrgukatlas (9)

Kardioloog Hasso Uuetoa vallandamine Põhja-Eesti regionaalhaiglast ning sellega seotud reaktsioonid ja arvamused meenutavad mulle kaunikesti igivana anekdooti sellest, kuidas põrgus eestlaste katla juures valvet vaja ei olnudki. Eestlased tegid valvurite töö ise ära – igaüks, kes nina kõrgemale üle katla ääre küünitas, tõmmati seesolijate poolt kärmesti alla tagasi.

Inimesed hindavad arste, ja põhjusega. Arstid päästavad vahel elusid, kuid nende põhitöö ei ole elupäästmine. Enamiku oma tööajast tegelevad arstid sellega, et parandada meie kõikide elukvaliteeti ja anda tagasi meie töövõime. Arstidel on pikem õppimisaeg kui paljudel teistel erialadel, lisaks eeldatakse neilt pidevat enese erialast täiendamist. See on amet, milles kogemused annavad kvalifikatsioonile aina juurde.

Tippe on igas ametis vähe

Heaks arstiks ei saa iseendast ülihästi arvates. Hea arst on patsientide ja kolleegide poolt oma erialaste oskuste tõttu tunnustatud. Eestis töötavate kardioloogide tippu kuulumist tunnistavad Hasso Uuetoa puhul isegi need kolleegid, kes temaga isiklikult hästi ei klapi.
Nii nagu igas ametis on ka arstide hulgas suurepäraseid, keskmiselt häid ja mitte nii häid tegijaid. Samamoodi on olemas väga häid sekretäre, raamatupidajaid, lukkseppi ja raamatukoguhoidjaid, suurepäraseid baleriine, õpetajaid ja ajakirjanikke. Ja on olemas suur hulk mitte nii häid baleriine, raamatupidajaid ja lukkseppi.

Vahe suurepärase ja lihtsalt hea tegija vahel tuleb paljudest põhjustest, kuid kindlasti on nende hulgas töötegija pühendumus ning huvi oma töö ja nende inimeste vastu, kellele see töö suunatud on. Arsti töö on suunatud patsientidele ja hinnang arsti tööle põhineb patsientide usaldusel konkreetse arsti töö vastu. Nii patsientide kui ka kolleegide poolt tipuna tunnustatuid on vähe.

Juhid-administreerijad üksteist vastastikku kiitma ja tunnustama ei kipu. Võib-olla ei ole selleks ka põhjust, sest 2011. aastal EAS-i tellimusel tehtud uuring Eesti juhtide kohta toob välja üllatavad, kuid mitte eriti laia vastukaja leidnud tõdemused: meie juhid kipuvad olema enesekesksed, tulemusi ja eesmärke hinnatakse lühiajaliselt ja valdavalt rahalises väärtuses.

Pikaajalise strateegilise planeerimisega ei tegeleta ja otsuste pikka või laiemat mõju ei hinnata. Inimeste juhtimise, sealhulgas motiveerimise oskused on nõrgad. See tähendab ka, et alluvate ametialaste oskuste tunnustamine ei ole Eesti juhtide tugev külg. Sealjuures on juhtide enesehinnang üldjuhul kaugelt kõrgem kui selleks otseselt põhjust oleks, leiab läinudaastane uuring.

Eriarste napib igal pool

Eriarstid (kardioloogid, neuroloogid, gastroenteroloogid jne) töötavad Eestis sageli mitmes raviasutuses. Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ja võib-olla ka mõned teised haiglad on juba mitu aastat nõudnud arstidelt nn masupäevade võtmist.

See tähendab, et osal päevadel kuus ei saa arstid tööd teha, kuna raha selle töö eest maksmiseks ei ole. Kui täiskoormust ja seega ka täispalka põhitöökohast ei saa, siis leiab hea spetsialist endale soovi korral lisatööd. Mõni arstidest on leidnud haigete vastuvõtuvõimaluse erakliinikus, mõni mõnes muus haiglas või kliinikus, kus haigekassa tellitud ravijuhtude/teenuste arv võimaldab haigete vastuvõtmist ja töö eest tasu saamist.

Mitmes maakonnahaiglas napib eriarste ja nii käiakse üle Eesti lisatööd tegemas. Hulk arste käib osaajaga tööl Soomes, töötades Eestis poole koormusega. See, et ühes haiglas põhikohaga töötav arst töötab osalise ajaga veel mõnes teises raviasutuses, ei ole erandjuhus. Nii töötavad sajad arstid Eestis.
Arstid töötavad mõnes muus raviasutuses oma osakonnajuhataja ja haigla administratsiooni teadmisel. Nii oli see ka Hasso Uuetoa puhul – PERH-i juhatus on kinnitanud, et kardioloogil oli lubatud Ida-Tallinna keskhaiglas tööd tegemas käia.

Haigla juhatus vabastas kardioloog Uuetoa töölt usalduse kaotamise tõttu, sest arst osales uuendusliku ravimeetodi juurutamisel teises haiglas. Sealjuures teatas PERH-i juhatuse liige “Pealtnägijas” esinedes, et kardioloog Uuetoa saatis koolitusele selle meetodi rakendamiseks PERH.
Kolm päeva hiljem teatas PERH-i juhatus pressiteates, et haigla kõnealust koolitust arstile siiski välja maksnud ei ole. Arst käis meetodi rakendamiseks vajalikul koolitusel omaenese raha eest.

Ära tüki äärest kõrgemale

Vägisi jääb mulje, et selle tagasitõmbamiseks, kes nina üle põrgukatla ääre kõrgemale küünitas, on kõik meetodid head.
Hasso Uuetoa lahkumisega PERH-ist kaotab kindlasti haigla ja kaotavad kardioloogiaosakonna praegused ja tulevased patsiendid. Uuetoa lahkumisega Eestist kaotab kindlasti kardioloogia tase siin, kaotab arstkonna maine ja meditsiini maine tervikuna.

Haigla mainekahjule lisandub rahaline kahju – väga hea spetsialisti kasvamine ja koolitamine või välismaalt sisseostmine maksab väga palju. Hoolimata juhtimisotsuse tulemusena tekkivast kahjust ei sega keegi kahtluse alla haigla juhatuse liikmete ametialaseid oskusi.
Põrgus ei ole eestlaste katla juurde endiselt kindlasti mingeid valvureid vaja – kõik, kes vähegi nina üle katla ääre küünitavad, sikutatakse allpool olijate poolt kähku tagasi.

Print Friendly, PDF & Email