Üle pooletuhande saarlase vahetas pensionifondi (5)

Üle pooletuhande saarlase vahetas pensionifondi

IGAPÄEVANE TEEMA: Swedbanki telleri Piret Asti sõnul käiakse pensionifondide kohta nõu küsimas iga päev. Fotole jäänud klient oma nime öelda ei soovinud. Foto: Tõnu Veldre

Pangad usuvad, et teise pensionisambaga liitunud vahetavad kogumisfondi eelkõige pensionifondide pakkujate üliagara müügitöö tulemusel.

Eesti väärtpaberikeskuse andmeil otsustas läinud aasta jooksul erinevatel põhjustel olemasoleva asemel mingi muu pensionifondi kasuks 810 saarlast.

Swedbanki Kuressaare kontori juhataja Ave Reimaa-Lepik tõdes, et eelmisel aastal kasvas märkimisväärselt klientide aktiivsus kohustusliku kogumispensioni osas. Seejuures kasvas nende klientide osa, kes liikusid K-fondidest (Swedbanki pensionifondid) nii välja kui ka sisse, ning väga aktiivselt vaatasid kliendid üle oma fondide valikud, arvestades erinevaid fonde.

“Pensioni teema oli 2011. aastal aktiivne nii Saare maakonnas kui ka mujal Eestis,” tunnistas Reimaa-Lepik, nentides, et konkurents on tihe ja kliente värvatakse nii kaubanduskeskustes, telefoni teel kui ka pangakontorites. “Swedbanki pensionifondide eesmärk on klientidele selgitada, et oma fondide valikul tuleks jälgida mitmeid erinevaid aspekte ning mitte teha niivõrd tähtsat otsust kiirustades,” kinnitas ta.
Seetõttu on nad valinud oma klientidele teema selgitamiseks personaalse nõustamise pangakontoris. “Leian, et pangakontoris saab klient end hästi tunda, võtta eraldi aega, et teemasse süveneda, ning lisaks võimaldab selline nõustamine klienti tema vajadusest lähtuvalt kas või igapäevapanganduse või laenuküsimuste osas nõustada, mida meie kliendid ka tunnustavad,” põhjendas ta.

Kliendid tulid tagasi

SEB panga Lääne regiooni juht Indrek Lass nentis, et teise samba pensionifondide kliendid vahetavad oma fonde siiski valdavalt pensionifondide pakkujate aktiivse müügitöö tulemusel. “Sellel aastal nägime küllalt suurt klientide tagasivoolu, kuna konkurendid ei suutnud näidata lubatud paremat tootlust ja reaalsuses kaotasid kliendid ka fondivahetuse käigus tehtud kulutused,” rääkis Lass Saarte Häälele.
Lass rõhutas, et fondi valimisel või vahetamisel tuleks eelkõige mõelda rahakogumisperioodi pikkusele, oma riskivalmidusele ning selle alusel valida välja strateegia, millega liituda. Vähemalt iga viie aasta tagant võiks need küsimused uuesti läbi käia ja võrrelda ning hinnata kõiki selles strateegiagrupis olevaid fonde.

Oluline valiku kriteerium peaks olema investeerimisstrateegia ja selle sobivus või meeldivus valiku tegijale. Näiteks, kas vara paigutatakse ühte regiooni või globaalselt, kuidas investeeringutega seotud riske juhitakse, kui suur on investeerimismeeskond ning kuidas sisemiselt ülesandeid jagatakse.

Kui kasutatakse otseinvesteeringuid, siis on oluline, paljusid nendest ettevõtetest jõutakse külastada, tuleb veenduda, kas fondi maht on piisav, et kindlustada selle eluiga järgmiseks 30–40 aastaks, kas fondi valitsev ettevõte on jätkusuutlik jne. Alles seejärel tuleks vaadata fondide varasemat pikaajalist tootlust ning küsida põhjendusi ka eriti heade või halbade aastate kohta. “Ajalugu on näidanud, et ükski fondivalitseja ei suuda stabiilselt iga aasta parimat tootlust pakkuda,” kinnitas Lass.

Hindavad end üle

Indrek Lassi sõnul hindavad kliendid üle oma riskitaluvust ja liiguvad progressiivsematest fondidest tasakaalukamatesse, kuid on ka vastupidiseid näiteid. “Valdavalt kaotavad rohkem vara suurema klientide arvu ja mahtudega fondid, vähem väiksema klientide arvu ja mahuga fondid,” tähendas ta. 

Väga väike hulk kliente püüab Lassi sõnul finantsturgude trende ennustada ja vastavalt sellele erinevate strateegiatega fondide vahel liikuda. “See ei ole aga väga mõistlik, kuna eeldab pidevat finantsmaailma jälgimist ja järjekindlalt tegutsemist,” leidis ta. Peamiselt otsustatakse aga siiski selle baasil, millist nõu annab pensionifondi pakkuja.

Agaraimad liitujad on 20-aastased.

Saare maakonnas on erinevate kogumispensionifondidega liitunud 14 849 inimest. 7500 inimest üle Eesti pole aga fondiga liitudes oma maakonda märkinud, mistõttu nendegi hulgas võib saarlasi olla.
Kõige rohkem liitunuid on seejuures 1989. aastal sündinute seas – 619. Neile järgnevad aasta võrra nooremad 581 liitunuga, 1988. aastal sündinud 551 liitunuga ja 1987. aastal sündinud 543 liitunuga. Ülejäänud vanusegruppides jääb liitunute arv juba alla 500.
Vanimad kogumispensionifondidega liitunud saarlased on sündinud aastail 1942 ja 1943, liitunuid vastavalt 23 ja 17. Noorim pensionifondiga liitunu Saare maakonnas on sündinud 2001. aastal.

Allikas: Eesti Väärtpaberikeskus

Print Friendly, PDF & Email