Koolivõrgu mudimine linna gümnaasiume ei puuduta

Koolivõrgu mudimine linna gümnaasiume ei puuduta

TÕI LINNALE HÄID UUDISEID: Kalle Küttis tervitab Kuressaare abilinnapead Tiina Talvit. Pildile jäid veel linnapea Mati Mäetalu (vasakul) ja maakonna haridusjuht Raivo Peeters. Foto: Tõnu Veldre

Haridusminister Jaak Aaviksoo on seda meelt, et igasse maakonnakeskusse jääks üks tugev kolme paralleeliga gümnaasium. Kuna Kuressaares on kaks tugevat gümnaasiumi, ei näe haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis oma sõnul põhjust üks kaotada.

“Iseasi, kui riigikogust tuleb otsus lahutada gümnaasiumid ja põhikoolid,” ütles Küttis, lisades aga kohe, et see teema praegu päevakorras ei ole. Asekantsleri sõnul ei ole Eestis praegu ka teist sellist maakonnakeskust, kus oleks kaks nii suurt ja tugevat gümnaasiumi kui Kuressaares.
“Eesti koolivõrk on niisama vana kui kolhoosikord, välja kujunenud siis, kui maal oli palju rahvast ja tekkisid tugevad agrotööstuskompleksid,” tõi Küttis eilsel kohtumisel Saare maakonna omavalitsus- ja koolijuhtidega välja värvika fakti, tõestamaks, et praegune koolivõrk vajab korrastamist.
Oma väga põhjalikus ettekandes püüdis asekantsler selgeks teha, miks haridusminister Jaak Aaviksoo on nii jõuliselt koolivõrku reformima hakanud. Kuna lapsi on vähe, siis paljud maakoolid kiratsevad. Statistika näitab, et Eestis on viimase viie aastaga suletud juba 202 kooli, sh üle 100 algkooli ja ainult 12 gümnaasiumi. Kusjuures paljud koolijuhid on seda meelt, et muudatusi pole tarvis.

Igasse maakonda vähemalt üks

“Kahjuks toimuvad protsessid omasoodu ja kiiremini, kui me arvame, ja seetõttu on kokkulepitud käitumine igal juhul parem,” rõhutas Küttis. “Meil Eestis ei ole asi sugugi nii hull, et me ei suudaks praegu eksisteerivat koolivõrku üleval pidada, kuid riik ei saa pealt vaadata n-ö getostumist, kus väikestest maakoolidest suunduvad lapsed õppima maakonnakeskustesse, Tallinna või Tartu suurtesse koolidesse.”
Samas väitis Küttis, et Saaremaal on mitmed protsessid pisut positiivsemad, kuid see ei tähenda sugugi, et ka siin muudatusi vaja ei oleks.

Pärast asekantsleri põhjalikku ettekannet istuti väiksemas ringis nende omavalitsus- ja koolijuhtidega, kes praeguseid gümnaasiume juhivad.
“Kuulan ära, mis plaan neil on,” märkis Küttis, kelle sõnul ootab haridusminister veebruari lõpuks Saaremaa omavalitsuste liidult täpset pilti, kui palju ja kus võiksid Saare maakonnas gümnaasiumid asuda.

Kes ülalpidamise kinni maksab?

Enne kohtumist asekantsleriga kinnitas Orissaare vallavanem Aarne Põlluäär Saarte Häälele, et vald püüab omalt poolt teha kõik gümnaasiumi säilitamiseks.

“Täna oleme küll seisukohal, et hoiame oma keskkooliosa alles ükskõik milliste vahenditega. Kui riik aga vägivaldselt meie kooli gümnaasiumiosa sulgeb, ega siis meil ju midagi teha ei ole,” märkis vallavanem.
Asekantsler Kalle Küttise sõnul on see valla õigus gümnaasium säilitada. “Aga küsimus on, kes selle kinni maksab. Mina võin ju ka tahta kaht naist pidada, aga kui ma ei jaksa neid ülal pidada, siis ma ei saa seda teha,” viskas Küttis villast, lisades, et loomulikult on gümnaasiumidest rääkides ka neid kohti, kus omavahel on võimalik kokku leppida.

Print Friendly, PDF & Email