Kas Leisi päästekomando sulgemine on lollus või riigimehelik käitumine? (20)

Täna kohtub päästeameti juhtkond Saaremaal Leisi päästekomando meeskonna, Leisi vallavalitsuse ja Saare maavanemaga, et selgitada päästealal eesseisvate muudatuste võimalikku mõju nii Leisi ja selle ümbruse turvalisusele kui ka kogu Saaremaa päästeteenusega kaitstust.
Küsisime riigikogu liikmete arvamust Leisi komando kaotamise kohta.

Urve Tiidus, Reformierakond: Eeldan, et komandode võrgu muutmise kavas on objektiivselt hinnatud kõik riskid puhuks, kui päästjad asuvad senisest kaugemal.
Samuti eeldan, et kohapealsete komandode vähendamise kava arvestab, kuidas kasutada ressursse parimal moel. Näiteks on Leisi valla juhid rõhutanud, et omavalitsus on toetanud ja toetab ka edaspidi rahaliselt päästehoone ülalpidamist, ning see koormus jääks ju riigil sellevõrra vähemaks.
Kogu asja juures on aga veel üks oluline faktor – saareline asend. Mandril saab vajadusel appi tõtata igast neljast ilmakaarest iga kell. Saar-tel on meri piiriks ning sellega tuleks väiksemate komandode arvu vähendamisel arvestada.
Päästeteenuse kui avaliku hüve suhtes on igal inimesel teatud ootus – turvatunne. Väga suure osa turvatundest loob inimene ise ennetustegevustega, kuid erakorraliste päästeolukordade jaoks peab ühtmoodi kindlustunne olema nii Orissaare kui ka Leisi inimesel. Seepärast pooldan kompromisslahendust.

Tõnis Palts, IRL: Sõitsin suvel jalgrattaga mööda kõrvalteid Tallinnast Viljandisse ja grupist maha jäänuna eksisin Mäo uuel hiigelristmikul ära. Selle ristmiku ehitusse on investeeritud vähemalt 30 miljonit eurot üle tegeliku vajaduse. Eesti Raudtee ostis oma tupikteedele Hiinast 32 miljoni euro eest manöövervedureid, mis suurendavad firma kulusid ega paranda kuidagi firma tööd. Võiks nimetada veel hulgi selliseid näiteid: järjekorras ootavad miljardikroonine ERM, ERR-i uus loss jne.
Just sellised mõttetud suur-investeeringud muudavadki siseministeeriumi ja päästeameti käitumise paratamatuks, sarnast küsitavat “kokkuhoidu” on sunnitud otsima ka politsei- ja piirivalveamet. Tõsi, oma hiljutise otsuse sulgeda Dirhami piirivalvepunkt pidid nad küll Loode-Eesti elanike ja meresõitjate nõudmisel ära muutma ning leidma mõistliku kompromissi, millega jõustruktuuri kohalolek ja päästevalmidus säilis.
Peaksime julgemalt arutlema suurtes kategooriates, siis ei tekiks vajadust lugeda kopikaid turvalisusega riskides või õpetajatele palkade lisamisel. Vabatahtlike päästjate tegevus on tubli ja selline kodanikuaktiivsus igati tervitatav, kuid me ei saa riiklikke struktuure lammutada ning jätta nende funktsioonide täitmise kohustust ja vastutust ainult vabatahtlike õlgadele.

Kajar Lember, SDE: Olen oma olemuselt tsentraliseerimise selge vastane ja kindlasti seda meelt, et riik ei peaks kaugenema vallast ega maakonnast. Arvan, et väikeste päästeteenistuste sulgemine on väga selge samm, millega riik kaugeneb inimesest. Sellesama Leisi komando sulgemisest saadav majanduslik kasu ei kaalu kindlasti üles reaalselt sellele piirkonnale tekitatavat kahju.

Kalle Laanet, Keskerakond: Leisi ja Emmaste riiklike päästekomandode kaotamine ohustab inimelusid. Päästeamet on ennast seni lohutanud mõttega, et komandode sulgemisega tõuseb allesjäävates elupäästevõimekus. Kui täna on elupäästevõimekus tagatud ligi 60 komandos 82-st, siis ümberkorraldustega peaks vähemalt neljaliikmelised päästemeeskonnad olema kõigis komandodes. Tegelikkuses on see vaid pool võitu, sest 12 komando sulgemisel tuleb tagasiminek sündmuskohale jõudmise kiiruses. Halvimal juhul võib kohalejõudmise aeg kahekordistuda. Kiirus, professionaalsed ja motiveeritud päästjad ning kaasaegne tehnika on aga päästevaldkonna turvalisuse garantiid.
Kindlasti tuleb eraldi muust Eestist vaadelda saari, mis peavad hakkama saama oma jõududega, kuna abi saabumine mandrilt võtab palju aega.
Siseministeerium pakub, et riigi palgal olevad päästjad tuleb asendada vabatahtlikega. Jah, see on mingi lahendus pikas perspektiivis. Kõigepealt peaks riik (siseministeerium) toetama vabatahtlike päästeüksuste loomist ja alles seejärel likvideerima riiklikud üksused. Vanasse kaevu ei sülitata!
Terve mõistus ütleb, et vähemalt mingi leevendus oleks, kui Kuressaare komandosse lisanduks päästjaid, et tõsta väljasõiduvõimekust ühelt meeskonnalt mitmele. Ministeeriumi praegust käiku pean vastutustundetuks ja lühinägelikuks.

Jaanus Tamkivi, Reformierakond: Minule tuletab päästekomandode koondamine meelde tuntud vanasõna: “Ära sülita vanasse kaevu enne, kui uus valmis.”
Päästeameti analüüs Leisi komando osas näitab justkui vähest töökoormust ja vähest võimekust, võrreldes teiste komandodega Saaremaal ja ka üle vabariigi. Seetõttu tulevat komando sulgeda, väljaõppinud meestele pakkuda aga tööd teistes komandodes ja Leisis loota vabatahtliku päästekomando tekkimisele. Selline on päästeameti spetsialistide ja juhtkonna seisukoht. Spetsialisti sõna omal alal peaks ju olema sisuline ja kaalukas.
Ometigi on vastamata põhiline küsimus: mis kombel küll “üle öö” tekib Leisi kutselise komando asemele vabatahtlikest meeskond? Ja kas üldse tekib?
Olen lugenud võrdlevaid numbreid päästeametite koosseisude osas, mis kõrvutavad Eestit Soomega. Võrdluses Soomega peaks meil Eestis olema täna umbes 1500 kutselise päästja asemel vaid 800. Nagu näha – pea poole vähem… Seda tänu sellele, et nn vabatahtlike päästjate süsteem on Soomes oskuslikult välja arendatud. Meil on see töö aga tänaseks valdavalt tegemata.
Arvan, et Leisi komandot ei peaks sulgema, teadmata, mis asemele tuleb ja mis täpselt edasi saab. Ümberkorraldusi selles vastutusrikkas valdkonnas ei tohi teha elanike turvalisuse arvel!

Print Friendly, PDF & Email