Vastukaja: Kuidas edasi minna (1)

Lugu emast ja kapitagusest pojast puudutas mind väga.
Olen tavaline maamees. Kasvatame naisega teismelist poega, kes on suur rallihuviline. Rallisõit on väga kallis hobi, seetõttu meie pere eelarve seda pojale ei võimalda. Noormees veedab samuti suure osa oma ajast arvutis rallimängudega. Arvan, et selline tegevus väsitab rohkem silmi, kui päris ralli.

Proua, kelle poeg elab kapi taga, kurdab loo lõpus, et tema süda on haige. Ka esitatakse küsimus: kes on süüdi?
Süüdlaste otsimine neis asjus ei vii kahjuks kuhugi. Parem oleks küsida, kuidas edasi minna. Mul endal ei ole kahjuks ühtegi vastust, kuid tean üht südamearsti, kes saab haavu ravida. Tema on meie kõigeväeline Jumal, kellele igaüks saab oma südame välja valada. Selleks ei pea isegi kirikusse minema, seda võib teha ka kodus ja võib olla kindel, et abi saabub.
Oleme naisega saanud kergendust kõigile raskustele ja lahendused probleemidele. Tõsi küll, vastus võib viibida, see ei tule üleöö, kuid kindel on, et probleem laheneb.

“Pilt elust” noormehel puudub tööalane huvi. Kui inimene ei ole tööst huvitatud, ei saa keegi teda vägisi panna midagi tegema.
Olen töötanud mitmel alal ja olnud ka mõne aasta töötu. Ega siin maal tõepoolest ei ole kerge tööd leida. Nüüd vanemas eas tekkis mul äkki eriline huvi sellise ameti vastu, millega ma polnud varem kokku puutunud.
Algul oli raske, kuid hiljem hakkas kõik laabuma. Polnuks mul huvi, oleksin pooleli jätnud. Nüüd olen seda tööd teinud ligi kuus aastat. Tean väga hästi, kes selle huvi mu südamesse pani. Ikka imeline Nõuandja. Loodan, et ma pisutki sain lugupeetud prouat lohutada ja julgustada.

Üks lugeja
(nimi toimetusele teada)

Samal teemal: “Kui poeg elab kapi taga

Print Friendly, PDF & Email